Vana-Kreeka Muusika

Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani.
Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb kolmeks perioodiks: arhailine ajajärk (8.–6. sajand eKr), klassikaline ajajärk (5. sajand – 330. aastad eKr) ja hilisem ajajärk.
Arhailisse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasid eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') – muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade.
Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysoseauks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks saatüriks olid kostümeeritud Dionysose pidustuste kooride liikmed. Soololaulud ja lauldavad dialoogid vaheldusid võimsate kooridega. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Sellel perioodil sai muusikast iseseisev kunst.
Hilisemal ajajärgul võeti kasutusele noodikiri. Kreekas võeti varasema pentatoonika asemel kasutusele 7-helilised heliread, mis nimetati Vana-Kreeka maakondade järgi dooria, früügiaja lüüdia.
Populaarseimad pillid olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolisekõlaga aulos oli seotud Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost.
Vanakreeka muusikateoorias oli vastakaid seisukohti. Pythagoras ja Platon pooldasid muusikas ranget korda, rajasid helide füüsikalise ja matemaatilise õpetuse. Aristoteles ja Aristoxenos seevastu arvasid, et muusikas on kõrgemaks otsustajaks inimkõrv, mitte mõistus, ja pidasid meelelist muusikat tähtsamaks kombelisest.

Vanakreeka muusika on muusika Vana-Kreekas.
Vanakreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku:

• arhailine: (8.–6. sajand eKr);
• klassikaline: linnriikide õitseaeg 5. sajandist eKr kuni Makedoonia vallutusteni (330. aastatel eKr);
• hellenismi ajajärk: 330. aastatest eKr kuni Rooma vallutuseni 146 eKr;
• Rooma võimu ajajärk: 146 eKr – 395 pKr.

Arhailine ajajärk

Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose ajal tegutsesid:

• kutselised laulikud aoidid;
• rändlaulikud rapsoodid.

Vanakreeka luule kultuslikud laulutüübid ehk hümnid on:

• paiaan – Apollonile pühendatud laul kitarasaatel;
• ditüramb – aulosega saadetud laul Dionysose kultusest;
• treen – surnuitk aulose saatel;
• hümenaios – pulmalaul aulose saatel.

7. sajand eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika.
Kreeklased kasutasid muusikat mitmel otstarbel, alates pidustustest ja jumalateaustamisest kuni moraali tõstmiseni. Muusika etendas olulist osa ka sõjategevuses. Ateenatrieeri tähtis meeskonnaliige oli aulosemängija, kes mängis sõudjate ühes taktis hoidmiseks. Sparta sõjavägi marssis aulose helide saatel, mis ühtlustas nende rivisammu.
Umbes aastal 670 eKr hakati korraldama võistlusi kitharodia (laulmine, saates ennast kitaral või lüüral) alal. Koorivõistlused algasid 50 aastat hiljem ning aastal 580 eKr võtsid spartalased avalike võistluste kavva ka aulosemuusika.
Kreeklaste muusikalises mõtlemises oli oluline koht sfääride harmoonia teoorial, mida seostatakse pütagoorlastega ja mis mõjutas tugevalt Platonit. Teooria püüdis kirjeldada universumi struktuuri ja korraldust matemaatiliste printsiipide kaudu, mida Pythagoras demonstreeris monokordiosadeks jagamise teel. Praktikas tekitas see teooria probleeme. Pythagorase süsteemis jagati kvart kaheks täistoonks, millele lisandus pooltoon (tuntud kui limma, arvsuhtega 256:253). Kui teoreetiliselt kvartpluss kvint võrdub oktaviga, siis koosneb oktav kuuest täisnoodist. Ent kui tervetooni tähistab arvsuhe 9:8, tuleb nende kuue täistooni kogusumma kokku veidi üle oktavi, nn. Pythagorase komma suhtarvuga 531,441:528,288.

Klassikaline ajajärk

Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad Aischylos, Sophokles ja Euripides lisasid koorile näitlejad ja dramaatilise tegevuse. Lisaks kooridele esitati osa näitlejate monoloogidest lauldes.5. sajandil eKr muutus muusika stiil radikaalselt, sest traditsioonid taandusid uute ideede ees. Lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse "uueks muusikaks". Platon, kes jätkas Pythagorase õpetust arvudest, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris "uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Ta nurises ka aulose kitaraleeelistamise üle, kuigi kitara keelte arvu suurendati, et selle heli sarnaneks aulose omaga. Aulos oli Platonile nii vastumeelne, et ta ei lubanud seda oma ideaalsesse riiki ja uskus, kes ei oska kitarat mängida, puudub korralik haridus. Platon võttis oma teostes "Seadused" ja "Riik" kokku klassikalise eetoseõpetuse ning erinevate muusikaliikide ja helilaadide kasvatusliku mõju.
Ka Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, ent jättis sealjuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristotelese õpilane Aristoxenos oli üks tähtsmaid vanakreeka muusikaõpetlasi. Kuigi ta oli nõus, et muusika filosoofiline käsitamine on teadus, ei jaganud ta arvamust, et muusika on matemaatikaharu. Aristoxenose jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks mitte mõistus vaid kõrv. Vastupidi Platoni idealismile kinnitas ta, et inimese hing on "keha harmoonia", millel on keelpilli omaga sarnane muusikaline "häälestus". Ta võttis aluseks kooskõla, mida tolleaegne treenitud kõrv suutis määratleda kui konsonantse: kvardi, kvindi ja oktavi. Teised intervallid olid muutlikud ja kohandusid vastavalt kontekstile. Tetrakordis sisalduvad toonid oli võimalik reastada kõrvakuulmise järgi. Sellest omakorda tuli Aristoxenos mõttele jagada täistoon kaheks võrdseks pooltooniks(vastandina Pythagorase limmale), mis tõi nootide paigutusviisi juba lähemale tänapäevasele helisüsteemile.

Hilisem ajajärk

Kuigi Aristoxenos kirjutas ka rütmist, oli Ptolemaios esimene, kes väitis, et rütmi tuleks käsitleda eraldi värsimõõdust (muusikapala üldisest struktuurist) ja pani aluse tonoide (laadide) süsteemile kreeka muusikas. Ta lõi selgelt ja täpselt sõnastatud õpetuse muusikateooriast pealkirjaga "Harmonika". Ptolemaios jagas oktavi 7 astmeks ja pakkus välja seitsme helilaadi (tonoi) süsteemi, millest arenes hiljem koos Boëthiuse lisatud hüpomiksolüüdiga keskaja muusika kaheksa põhilaadi süsteem.
Hellenismi ja Rooma võimu ajastul segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine.
Kreeklased kasutasid kaht tähtnoodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusikajaoks.
Tähtsamate muusikanäidete hulgas on 2 Delfist pärit hümni:

• Delfi ülistuslaul 138 eKr (Apolloni auks)
• Delfi ülistuslaul 128 eKr (joogilaul Seikilose hauasambal)

 Seikilose epitaafi muusika 

Seikilose epitaafi meloodia

Vanaaja muusika

Vanaaja muusika on muusika vanaajal.
Umbes 10. sajandil eKr rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Kuningas Saalomoni ajaks kujunes välja kutseliste templimuusikute leviitide seisus, kellel olid oma koolid ja tsunftilaadne organisatsioon. 
Noodinäidete najal saab muusika ajalugujälgida alates 5.–4. sajandist eKr, kui oli vanaaja muusika kõrgaeg. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 aastat tagasi Assüürias toimunud avalikest kontsertidest.
Muusikale omistati vanaajal võlujõudu ja jumalikku algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda.
Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud.
Antiikaja muusika oli peamiselt ühehäälne, kuid selle kõrval on ilmselt esinenud ka lihtsat mitmehäälsust. Harfi ja lüürat sõrmitsetakse piltidel alati kahe käega ning levinud olid topeltviled ja topeltšalmei, mis mängisid meloodiat koos burdoonheliga või ühe meloodia erinevalt kaunistatud variante. Keelte ja sõrmeavade arvu järgi pillidel võib arvata, et kasutati põhiliselt 5- ja 7-astmelisi heliridasid. 
Iga rahva muusikakultuur oli omapärane. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid, harfid, lüürad ja lautod.
Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga šalmeid, löökpillid ja muud instrumendid.
Babüloonias pöörati tähelepanu muusikateooriale. Avastati intervallideseaduspärad ja koostati esimesed viiel helil põhinevad heliread (pentatoonika). Musitseerimisel koondati pille suurteks templiorkestriteks.
Muusikaõpetusest on vähe teada, kuid näib, et alates sumeritest on kõigis kultuurides nähtud seoseid muusika ja universumi korralduse vahel (helide suhted aastaaegadega ja planeetide liikumisega).
Eraldi võtame Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat.

Esiaja muusika

Esiaja muusika ehk eelajalooline muusika ehk ürgaja muusika on muusika, mida tehti esiajal.
Teadmised eelajaloolisest muusikast on ebamäärased, need tuginevad kalju- ja muudel joonistel kujutatud muusika ja tantsugaseotud rituaalidele ning arheoloogilistelväljakaevamisel leitud pillidele. Selliste pillide kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid eriti keelpillide puhul on raske otsustada nende häälestuse üle.
Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas žestidest, mitte huigetest. 1932. aasta Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulust. Esialgu inimesed lihtsalt laulsid ja ümisesid pikki häälikujadasid, väljendades oma emotsionaalset seisundit. Järk-järgult asendus laul kõnega. Uusim teooria muusika tekkest väidab, et keel ja muusika kujunesid ühisest protovõimest, mis oli oma loomult eelkõige muusikaline (Levmann 1992). Hiina ja Tai toonikeelte uurimisel on selgunud, et erinevatel helikõrgustel baseeruvate intonatsioonimallide kasutamine tundmuste väljendamiseks omandatakse ammu enne fonoloogilist väljendusoskust (kõnet). Selline võime on olemas ka loomadel, samuti väikelastel. Muusika on kommunikatsioonivahend. Juba ahvid tagusid vastu püütüve rütme, eesmärgiks territooriumi kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks.
Inimene areneb:

• visuaalselt – koopamaalingud, kujukesed, ornamendid, ehitised jne;
• verbaalselt – väljendamine suulisel teel.

See väljendus erinevates:

• heli kõrgustes, mis algselt olid gissandotaolised;
• tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest)
• rütmides (algselt rütmilised hüüatused)
• teistes kunstides (miimika, tants)

Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks "muusikariistadeks". Esimeseks "muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni.

Idrijca Orust leitud flööt

Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo.
Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas "muusikariistas" tekib heli kahe elemendi – korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Aja jooksul õpiti torusse puurima ka auke, mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust.
Vanim flööt on leitud Idrijca orust Lääne-Sloveenias 1995. aastal 65 000 – 41 000 aasta vanuse neandertallase juurest. See vastab tänapäevainimese muusika seitsme diatoonilisele helireale.
Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöörpärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakastiülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel.

Teisipäev 14 jaanuar

Ma käisin hiljuti,10-12 jaanuar, Rootsis, kruiisil. Laeva nimeks oli MS Victoria.

Algus:

Esialgu sõitsime autoga Tallinnasse. Seal parkisime auto parklasse ja läksime laevale. 

Laevas sõime natukene kaasavõetud toitu, sest me ei võtnud laeva õhtusööki. Järgmiseks me läksime peole, kus mängis Gravity Band. 

Laevas oli palju eestlasi või vähemalt Eesti keelt rääkivaid inimesi.

1. õhtu pidu:

Pidu ise oli äge, aga juhtus ka üks halb asi. Nimelt suutsin ma oma kajutikaardi ära kaotada ning seetõttu ei pääsenud ma pärast oma kajutisse. Samuti pidi järgmine päev uue kaardi tegema, et ma saaks hommikusööki sööma minna. 

Muidu pidu oli äge, mängis Gravity Band, mis on üks Tallinki peal mängivatest cover bändidest. Nad mängisid kõiki või peaaegu kõiki kunagi populaarsemaiks olnud muusikastiile (vt. LEONHARDI BLOGI: Popmuusika stiilid ja populaarsus). Laulud, mis nad tegid olid enamjaolt tuntud, vähemalt minule. Näiteks: „Señorita“

Hommik laevas:

Järgmise päeva hommikul läksime me sööma. Hommikusöögiks oli Rootsi laud Laeva söökla asus üleval laeva esiosas ehk vööris. Ma ei teadnud esialgu kuidas ja kas ma üldse süüa saan, sest laeva pardakaart oli kadunud kuid lõpuks ma siiski sain süüa. Sealt ülevalt vöörist avanes ilus vaade saartele, mis asusid Stockholmi ümbruses. Kui me (mina, ema, isa, õde, vend) söömise lõpetasime, siis hõigati laeva kõlaritest, et 10. minuti pärast on laev sadamas. 

Rootsi:

Rootsis tulime kõigepealt laevast maha. Järgmiseks läksime kuningalossi, millest on praeguseks saanud muuseum. Praegune kuningas elab ise praegu Stockholmist väljas, kunagises maalossis. Kuningal ise on praegu ainult tseremoniaalsed ülesanded (nagu Eesti presidendilgi).

Järgmiseks läksime me kuningalossi keldrisse, kus asus relvamuuseum ning pärast seda jalutasime natukene linnas ning läksime laevale. 

Uued teadmised Rootsi kohta:

Te võite nüüd ju küsida, et mida uut ma selle reisi käigus Rootsi kohta teada sain. 

Minu vastusteks oleks, et:

1. Ma sain teada, et Rootsi kuningavapiks on ühe Rootsi lääni, Södermanlandi endine vapp. 

2. Ma avastasin, et rootsi keel on väga sarnane saksa keelele.

3. Ma sain teada, et Rootsi riik hoidis ennast eemale mõlemast maailmasõjast.

4. Kunagi oli Kalmari uunion, mis ühendas ühe kuninga alla nii Rootsi, Taani kui ka Norra.

5. Rootsi hoidis eemale mõlemast maailmasõjast.

6. Rootsi kuningas oli/on sugulane teiste Euroopa monarhiperekondadega.

Mida ma juba teadsin:

Enne ristiusustamist valitsesid seda ala väepealikud ehk Jarlid, kellel oli palju tülisid. Nendel oli palju jumalaid, peajumalaks oli Odin. Nad käisid pikklaevadega Euroopat rüüstamas, sõitsid mööda Siberi jõgesid (Leena, Volga) kaugele itta, sõitsid Islandile, Gröönimaale ja sealt Põhja-Ameerikasse.

Pärast ristiusu vastuvõtmist lõid Rootsi, Norra ja Taani oma riigid ning viikingisõidud lõppesid. Rootsi, Taani ja Norra sõdisid omavahel ning Taani ja Norra riigid ühendati ühe kuninga alla. Hiljem, Norra kuningriik eemaldus Taanist.

Rootsist veel:

Rootsi on Euroopa Liidu liige.

Rootsi hoiab oma loodust. 

Rootsis on lubatud samasooliste abielu.

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Blekinge  Dalarna  Gävleborg  Halland  Jämtland  Jönköping  Kalmar

Kronoberg  Norrbotten  Ojamaa  Skåne  Stockholm  Södermanland  Uppsala

Värmland  Västerbotten  Västernorrland  Västmanland  Västra Götaland  Örebro  Östergötland

Ajaloolised maakonnad

Götalandi maakonnad

Blekinge – Bohuslän -Dalsland – Halland – Ojamaa – Skåne – Småland – Västergötland – Öland – Östergötland

Norrlandi maakonnad

Ångermanland – Gästrikland – Hälsingland – Härjedalen – Jämtland – Lapimaa – Medelpad – Norrbotten – Västerbotten

Svealandi maakonnad

Dalarna – Närke – Sörmland – Uppland – Värmland – Västmanland

Rootsist veel:

Rootsi on loodustarmastav riik. 

Rootsi on kõigi võimaluste maa. Rootsis on lubatud samasooliste abielud. Rootsis saavad rahulikult elada teistsuguse, kultuurilise, usulise, rassilise, keelelise kuuluvusega inimesed. 

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Rootsi ja tema naabrid

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km^2[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.

Jõed

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Järved

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Loodusvarad

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.

Rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.

Igaüheõigus

Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

• Botnia lahe kõrgrannik ja Merenkurkku (2000)
• Laponia piirkond Lapimaal (1996)
• Ölandi paepealne alvar (2000)

Riik

Norrbotten

Stockholm

Blekinge

Skåne

Halland

Kronoberg

Kalmar

Ojamaa

Jönköping

Östergötland

Västra
Götaland

Värmland

Örebro

Södermanland

Västmanland

Uppsala

Dalarna

Gävleborg

Jämtland

Västernorrland

Västerbotten

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Blekinge  Dalarna  Gävleborg  Halland  Jämtland  Jönköping  Kalmar

Kronoberg  Norrbotten  Ojamaa  Skåne  Stockholm  Södermanland  Uppsala

Värmland  Västerbotten  Västernorrland  Västmanland  Västra Götaland  Örebro  Östergötland

Ajaloolised maakonnad

Götalandi maakonnad

Blekinge – Bohuslän -Dalsland – Halland – Ojamaa – Skåne – Småland – Västergötland – Öland – Östergötland

Norrlandi maakonnad

Ångermanland – Gästrikland – Hälsingland – Härjedalen – Jämtland – Lapimaa – Medelpad – Norrbotten – Västerbotten

Svealandi maakonnad

Dalarna – Närke – Sörmland – Uppland – Värmland – Västmanland

Majandus

Ericssoni peakontor Stockholmis

Nordstani kaubanduskeskus Göteborgis on Põhjamaade üks suurimaid

Töötus oli 2015. aastal 7,4%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT osakaal (2015)	Tööjõu osakaal (2014)
Põllumajandus	1,8%	2%
Tööstus	33,5%	12%
Teenindus	64,7%	86%

Väliskaubandus

Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra 10,3%, Saksamaa 10,3%, Ameerika Ühendriigid 7,7%, Suurbritannia 7,2%, Taani 6,8%, Soome 6,7%, Holland 5,2%, Belgia 4,4% ja Prantsusmaa 4,2%^[6]

Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa 17,9%, Holland 8,1%, Norra 7,8%, Taani 7,7%, Hiina 6%, Suurbritannia 5,5%, Soome 4,6%, Prantsusmaa 4,3 ja Belgia 4,3%.

Kultuur

Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" Millesgårdenis

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, näiteks August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rootsi lavamuusika keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime Kuninglik Teater.

Teadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

Haridus

Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3-klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

• Drottningholmi kuningaloss (1991)
• Engelsbergi metallitehas (1993)
• Faluni vasekaevandused (2001)
• Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996)
• Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004)
• Karlskrona sadam (1998)
• Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994)
• Tanumi kaljumaalingud (1994)
• Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993)
• Visby hansalinn (1994)

Rahvastik

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.^[7] 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

2018. aasta seisuga oli 57,7% rahvastikust luterliku Rootsi riigikiriku liikmed.

Suuremad linnad

Rootsi suuremad linnad (2010)

Jrk	Linn	Lään	Elanikke		Jrk	Linn	Lään	Elanikke
1	Stockholm	Stockholm	1 372 565		6	Örebro	Örebro	107 038
2	Göteborg	Västra Götaland	549 893		7	Linköping	Östergötland	104 232
3	Malmö	Skåne	280 415		8	Helsingborg	Skåne	97 122
4	Uppsala	Uppsala	140 454		9	Jönköping	Jönköping	89 396
5	Västerås	Västmanland	110 877		10	Norrköping	Östergötland	87 247

Keeled

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.