Sotsialistlik riik
Liberaaldemokraatliku ideoloogia ja riigi põhiseaduse alusel võidakse sotsialistlikuks nimetada demokraatlikku riiki, kus kehtib mitme partei süsteem, toimuvad vabad valimised ja järgitakse inimõigusi. Selliste riikide hulka kuuluvad tänapäeval näiteks Horvaatia, Poola, Ungari jmt. Samuti peavad ennast sotsialistlikeks näiteks India, Bangladesh, Portugal jmt.
| Osa artiklitest teemal |
| Sotsialism |
|---|
Näita Tänapäev |
Näita Seotud teemad |
Näita Ideed |
Näita Olulised teemad |
Näita Inimesed ja organisatsioonid |
Sotsialistlik riik on mitmetähenduslik mõiste.
- Sotsialistlik riik marksismi-leninismi ideoloogia alusel on ainupartei võimul põhinev totalitaarne diktatuuririik, mida iseloomustab ebaefektiivne majandus, madal tööviljakus, kaupade defitsiit, vaesus, kõikehõlmav tsensuur, sunnismaisus, sunniviisiline töö ja inimõiguste üldine puudumine.
Käesolev artikkel räägib sotsialistlikust riigist viimases tähenduses ning sellised olid paljud 20. sajandi riigid Ida-Euroopas ja mujal maailmas. Nendes valitses kommunistlik partei ja enamasti sõltusid nad majanduslikult ja sõjaliselt Nõukogude Liidust. Nende ideoloogia oli marksism-leninism ning nad rajanesid enamasti vägivallal, hirmul ja usaldamatusel. Sellistes riikides oli üsna tavaline, et kõik kahtlustavad kõiki, vohab pealekaebamine, ähvardavad karmid karistused ja valitseb terror. Sotsialistlikust riigist lahkuda saab vaid põgenedes ja selle eest võidakse karistada surmanuhtlusega.[1]
Sotsialistlike riikide endi propaganda kohaselt oli sotsialism üleminekuks kommunismile, mis pidi olema ühiskonna viimane arengujärk. Kommunismi ülesehitamist nimetasid nad iseendi olulisimaks eesmärgiks. Ükski sotsialistlik riik kommunismini ei jõudnud.
Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit.
Sotsialistlik majandussüsteem[muuda | muuda lähteteksti]
Tootmisvahendite riiklik omand saavutati eraomandis olnud tootmisvahendite sunniviisilise natsionaliseerimisega. Peamiselt põllumajanduses, kohati ka teenindussfääris, oli lubatud ühisomand (kolhoosid, artellid).
Ettevõtete omanik oli riik ja selle juhtkond määrati vastava ala ministeeriumi poolt. Riik kirjutas plaanimajanduse alusel kõigile tootmisettevõtetele ette, mida ja kui palju nad peavad tootma. Ettevõtete teenitud kasum läks riigi tuludesse ning kahjumi kattis samuti riik. Selleks, et anda ettevõtetele stiimul kasumit teenida, võeti kasutusele ettevõtetevaheline sotsialistlik võistlus.
Riik kehtestas ka kaupade ja teenuste hinnad. Kaupade müümist ametlikust kõrgema hinnaga võidi karistada kriminaalkorras.
Sotsialismileeri moodustumine[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni teise maailmasõjani oli Nõukogude Liit (koos oma satelliitide Mongoolia ja Tuvaga) ainus sotsialistlik riik maailmas. Teise maailmasõja ajal vallutatud aladelt ei viinud NSV Liit enam vägesid välja, vaid kehtestas ka neis sotsialistliku korra ning ähvardas järgnevate aastakümnete jooksul külmas sõjas ülejäänud maailma tuumasõjaga.
Üleminek kommunismile[muuda | muuda lähteteksti]
Kommunismile üleminek pidi olema järkjärguline. Selletõttu kaotati NSV Liidus tasu paljude asjade eest, mis kapitalismis on kallid. Arstiabi ja kogu haridus oli kõigile tasuta, samuti paljude spordialade harrastamine.
Sotsialismileeri lagunemine[muuda | muuda lähteteksti]
1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatšov, kes hakkas riiki ümber korraldama. Suurendati majandusvabadust ja ettevõtete otsustamisõigust, vähendati tsensuuri ning lubati vabu valimisi.
Kuna ettevõtted pidid müüma kaupu keskvõimu poolt määratud hindadega, oli levinud arvamus, et neile makstakse liiga vähe ning ülejäänud riik elab nende arvel. Seetõttu hakati taotlema suuremat sõltumatust keskvõimust. Piirkondade esinduskogudesse valiti inimesi, kes pooldasid riigipoolse kontrolli kaotamist majanduses.
Baltimaad olid selle protsessi eesotsas. 1989. aasta Balti kett ja laulev revolutsioon näitasid kogu maailmale, et Eesti, Läti ja Leedu soovivad taastada sõltumatust. Nende liiduvabariikide valitsused võtsid suuna iseseisvuse taastamisele.
Välispoliitikas lõpetas Nõukogude Liit teiste sotsialistlike riikide üle valitsemise ja hakkas sealt vägesid välja tooma. 1989. aastal langes Berliini müür ja 1990. aastal Saksamaa taasühines. Jugoslaavias suurenesid rahvuslikud vastuolud sedavõrd, et puhkes kodusõda.
1991. aastal toimus Moskvas õnnestunud augustiputš, mille tulemusena lõpetati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei tegevus. Sama aasta lõpus saadeti Nõukogude Liit ametlikult laiali.
Riikides, mille üle oli Nõukogude Liidul väiksem kontroll (Hiina, Vietnam, Kuuba, Põhja-Korea), säilis sotsialism kauem.
Sotsialistlikke riike[muuda | muuda lähteteksti]
- Albaania (1946–1991)
- Bulgaaria (1946–1990)
- Jugoslaavia (1945–1992)
- Hiina (1931–1934; 1949–)
- Põhja-Korea (1948–)
- Kambodža (1975–1989)
- Kuuba (1959–)
- Laos (1975–)
- Mongoolia (1924–1992)
- Nõukogude Venemaa (1917–1922)
- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (1922–1991)
- Poola (1944–1989)
- Rumeenia (1947–1989)
- Saksa DV (1949–1990)
- Tšehhoslovakkia (1948–1990)
- Ungari (1949–1989)
- Vietnam (1946–)
