Eesti pangandus

Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank, mis asutati 24. veebruaril 1919.

1992. aastal asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, millel on 2017. aasta seisuga 13 liikmespanka. Tegevusloa alusel tegutseb Eestis 2017. aasta seisuga 9 krediidiasutust. Eestis kasutatakse enim Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga ja LHV Panga teenuseid. Enamik Eestis tegutsevatest pankadest on Rootsi pankade tütarettevõtted. Nende hulka kuulub Swedbank, mis on ühtlasi kõige populaarsem ja kättesaadavam pank Eestis. Swedbankil on mitu pangakontorit igas maakonnas ning palju pangaautomaate üle Eesti. Pangateenuste kasutatavuse poolest järgneb Swedbankile SEB Pank, mis pakub samuti teenuste täislahendust. Ka SEB Pangal on mitu pangakontorit ja palju pangaautomaate üle Eesti. LHV Pank on Eestis asutatud pank ja Eesti suurim finantskontsern. LHV pangakontorid asuvad Tartus ja Tallinnas, pangaautomaadid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Ajalugu

24. veebruaril 1919 kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Panga põhikirja. Panga põhiülesandeks seati rahakäibe korraldamine ja sellele anti pangatähtede emissiooni ainuõigus. Riigikassa summadest eraldati Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka. Pank alustas tegevust 3. mail 1919. Esialgu tegutses Eesti Pank riikliku aktsiapangana, hiljem riigist lahutatud keskpangana. 20. juunil 1924 seadustati uus teoreetiline rahaühik – Eesti kuldkroon. 1940. aasta juunipööre ja Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu tõid kaasa Eesti Panga natsionaliseerimise. Ülemnõukogu 15. detsembri 1989. aasta otsusega taasasutati Eesti Pank 1. jaanuaril 1990.^[8]

1992. aasta 20.–22. juuni rahareformi käigus vahetati Nõukogude rublad Eesti kroonide vastu. 23. juunil 1992 astus Eesti Maailmapanga liikmeks. 3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu. 18. mail 1993 võttis Riigikogu vastu Eesti Panga seaduse. Aastatel 1995–1997 keskenduti panganduses ja makromajanduses kvalitatiivsetele muudatustele, nimetati ametisse Eesti Panga president, EPN võttis vastu mitmeid otsuseid, avati Eesti Panga muuseum, kirjutati alla mitmele Eesti majanduspoliitika memorandumile jne. Aastatel 1998–1999 arendati tegevust kooskõlas makromajandusest ja rahvusvahelistest tendentsidest tulenevate nõuetega. Aastatel 1999–2004 arenes Eesti Euroopa Liidu kandidaatriigist liituvaks riigiks ja lõpuks liikmesriigiks. Üks liitumisläbirääkimiste eest vastutajaid oli Eesti Pank. Aastatel 2004–2011 valmistuti eurole üleminekuks. 2011. aasta algul võttis Eesti 17. riigina kasutusele euro. Seeläbi sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige.

Eestis tegutsevad pangad

Eestis asutatud praegu tegutsevad pangad

Eesti Pangaliitu kuuluvast 13 pangast on neli asutatud Eestis. Need pangad on järgmised:

• AS Inbank
• AS LHV Pank
• Coop Pank aktsiaselts
• TALLINNA ÄRIPANGA AS

Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused

Krediidiasutuse loomiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused on järgmised:

• AS Inbank
• AS LHV Pank
• AS SEB Pank
• Bigbank AS
• Coop Pank aktsiaselts
• Luminor Bank AS
• Swedbank AS
• TALLINNA ÄRIPANGA AS

Välisriikide krediidiasutuste filiaalid Eestis

Eestis tegutsevad Välisriikide krediidiasutuste filiaalid:

• AS Citadele banka Eesti filiaal
• Danske Bank A/S Eesti filiaal
• Folkefinans AS Eesti filiaal
• Nordea Bank AB Eesti filiaal
• OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
• Scania Finans AB Eesti filiaal
• Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
• TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

Eesti Pank

• Eesti Vabariigi keskpank on Eesti Panga seaduse järgi Eesti Pank.
• Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919.
• Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega.
• Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.
• Eesti Panga president võtab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikidest eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest, kuid eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne.
• Eesti Pank tugineb ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusele, Eesti Panga seadusele ja oma põhikirjale. Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju.
• Eesti Pank täidab Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
• Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, kuid ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.

Eesti Pangaliit

3. juulil 1992 asutasid 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, mille peamisteks eesmärkideks püstitati Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 2018a seisuga on Eesti Pangaliidul 12 liikmespanka:

• AS Citadele banka Eesti filiaal
• AS LHV Pank
• AS Inbank
• AS SEB Pank
• AS Bigbank
• AS Coop pank
• Danske Bank A/S Eesti filiaal
• AS Luminor Bank
• OP Corporate Bank plc Eesti filiaal
• Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
• AS Swedbank
• Tallinna Äripanga AS

2018. aasta seisuga on Eesti Pangaliidu juhatuse esimees AS LHV Pank juhatuse esimees Erki Kilu.

Pangaliidu põhilised töövaldkonnad on järgmised:

• liikmespankadevahelise infovahetuse soodustamine;
• kommertspankade huvide esindamine pangandust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel;
• Euroopa Pangandusföderatsiooni töös osalemine täisliikme staatuses alates 1. juulist 2004 (assotsieerunud liige alates 15. juunist 1996);
• avalikkuse informeerimine pangandussektori tähtsamatest arengusuundumustest;
• hea pangandustava formuleerimine ja selle täitmise jälgimine;
• pangandussektori huvide esindamine teistes ametiliitudes ja institutsioonides.

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest.

Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka pangad tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud finantsstabiilsus. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et panganduse olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.

Eesti Pank täidab Eestis igapäevaselt kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust; jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ehk maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta; investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid; koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat; jälgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse käekäiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.

Ajalugu

Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt Aleksander Jaron. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutine Valitsus. Kuni 1935. aastani oli see maja Eesti Panga peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Tegevuse alguseks loetakse 3. maid, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit Eesti marka, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga põhikapitaliks. Et sõjaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank alguses ühtlasi ka tavalise hoiu- ja laenupangana.

Panga esimeseks presidendiks sai Mihkel Pung ning juhatusse kuulusid ka Eduard Aule ja Johan Sihver. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. märtsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas tööle ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.

Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas Rahandusministeerium. Pärast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatähtede tootmine üle loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tükkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatähed Tallinnas ja Tartus. Mündid vermiti Saksamaal.

Kuna Eesti raha väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. Kroonidesse hinnati ümber kõik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jäi kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui käibele tuli Eesti kroon (1928. aasta Eesti rahareform).

1927. aastal võeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus põhikiri, rahaseadus, riigi kassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus ning välislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ülesannetega emissioonikeskpank, mille põhiülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine.

Eesti Panga Petseri osakonna hoone rajati 1929–1930. See oli Eesti Panga osakonnahoonete seas suurim, sest sama katuse alla koondati ka mitmed teised riigi jaoks vajalikud asutused.

Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. See valmis 1934. aasta lõpuks ja avati ametlikult 1935.

Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone. Kontorihooned kerkisid veel Petserisse (1930), Rakverre (1933), Tartusse (1936), Võrru (1938) ja Pärnusse (1940). Olemasolevad hooned omandati Narvas, Valgas, Haapsalus, Paides ja Kuressaares ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.

1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga kullast säilis Ameerika Ühendriikides. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem küüditati mitmed Eesti Panga töötajad Siberisse. Kokku jäi repressioonide kätte 74 töötajat, kellest tapeti 10 ja GULAGi laagrites hukkus 28.

15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason, kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevõtmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus välja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi. 28. juunil 1990 ümbernimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.

1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks Siim Kallas. Ta volitatakse Eestit esindama läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.

19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform (1992. aasta Eesti rahareform). 20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagatati Eesti Pangale ka välisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale.

1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Välismajanduspangas külmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejõuetuteks kolm suuremat (Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank) ja kaheksa väiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostöös loodi Põhja-Eesti Pank.

27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft, kes asus ette valmistama Eesti liitumist euroalaga.^[1] 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.

Eesti Panga muuseum avati 12. juunil 1997. Muuseumi ülesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.

2002. aastal loodi Eesti Panga juurde Finantsinspektsioon, mis asus teostama järelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute üle.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu sai 2004. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks. Sama aasta suvel kuulutati välja Eesti euromüntide kujunduskonkurss.

27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.

Eesti Panga ülesanded

Euroala ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine Eestis

Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

Finantsstabiilsuse tagamine koostöös finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga

Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

Maksesüsteemide järelevaatamine ja nende arendamine

Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.

Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises

Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

Eesti ametlike välisreservide ja muude Eesti Panga käsutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine

Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust.tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse 

Finantssektori statistika kogumine ja avaldadamine ning Eesti maksebilansi koostamine

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse.  

Valitsuse nõustamine majanduspoliitilistes küsimustes

Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Eesti Panga juhtimine

Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.

7. juunist 2019 on Eesti Panga president Madis Müller. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2019. aastast Maive Rute ja Ülo Kaasik. 2012–2019 oli Eesti Panga presidendi ametis Ardo Hansson.

Eesti Panga nõukogu

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari.

Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmed on Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

Eesti Panga presidendid

 Mihkel Pung märts 1919 – august 1919

• Eduard Aule oktoober 1921 (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
• Artur Uibopuu oktoober 1925 – november 1926
• Jüri Jaakson november 1926 – juuli 1940
• Rein Otsason 28. detsember 1989 – 22. september 1991
• Siim Kallas 23. september 1991 – 26. aprill 1995
• Vahur Kraft 27. aprill 1995 – 6. juuni 2005
• Andres Lipstok 7. juuni 2005 – 6. juuni 2012
• Ardo Hansson 7. juuni 2012 – 6. juuni 2019
• Madis Müller 7. juuni 2019 –

Endise Eesti Maakrediitseltsi pangahoone. Arhitekt August Reinberg. Hoone valmis 1904. Hoone on täielikult Eesti Panga kasutuses aastast 1998. Hoones asub ka Eesti Panga muuseum. 20. septembril 1944 moodustati hoones Otto Tiefi valitsus

Eesti Panga muuseum

 Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks.

Eesti Panga muuseum on Eesti Panga juures asuv muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost.

Muuseum avati 12. juunil 1997 ja see on üks esimesi taasiseseisvunud Eesti uusi muuseume. Muuseum läbis põhjaliku uuenduse 2011. aastal ja avati 2012. aasta alguses uues asukohas, Eesti Panga kvartalis asuvas endise ajaloolise Aadlipanga ruumides. Sellega laienes väljapanek endiselt 180 ruutmeetrilt 370 ruutmeetri suurusele pinnale. Muuseumi laienemisega seotud renoveerimistööde käigus said ühtlasi uue ilme muinsuskaitse all olevad ajaloolised ruumid.

Eesti Panga muuseum annab ülevaate:

• Eesti territooriumil käibinud rahadest alates Eesti Vabariigi loomisest 1918 kuni tänapäevani;
• raha rollist ühiskonnas ja raha tootmisest;
• Eesti Panga ajaloost;
• keskpanga ülesannetest eurosüsteemis: raha- ja majanduspoliitika, finantssüsteem ja selle stabiilsus, maksesüsteemid, välisvarade haldamine, majanduse prognoosimine.

Väljapanekus on kasutatud nüüdisaegseid interaktiivseid lahendusi. Lisaks tekstidele ja arhiivimaterjalidele selgitatakse majanduse ja panganduse toimimist mängude ja muude külastajaid kaasavate vahendite abil.

Lisaks väljapanekule on muuseumikogus üle 13 000 museaali, millest suurema osa moodustab rahakollektsioon. Lisaks on muuseumikogus paberraha ja müntide kujunduskavandite kollektsioon, hulgaliselt sõjaeelse ja praeguse Eesti Panga dokumente, raamatuid, fotosid ja muid esemeid.

Eesti Panga muuseumis asuvas pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid. Lisaks pressikonverentsidele korraldatakse seal avalikke loenguid, kus selgitatakse päevakajalisi majandus ja- pangandusteemasid. Sissepääs muuseumisse ja loengutele on tasuta.

Eesti Panga muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Seda tehakse tähtajatult ja tasuta, ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Muuseumipoest saab soetada ka Eesti Panga emiteeritud meenemünte ja suveniire.

Eesti Panga muuseum asub Tallinnas Estonia pst 11.

Eesti pangandus:

Pangad

Kõige suurem pank on Swedbank, suuruselt järgmine on SEB Pank, millele järgnevad Nordea pank ja Danske pank, mis Eestis tegutses Sampo nime all. Viimased on küll juriidiliselt pangafiliaalid. Neli suuremat panka annavad kokku üle 90% põhilistest pangandusteenustest. Ülejäänud pangad ja pangafiliaalid on väikepangad, mis tegutsevad üldjuhul intensiivsemalt mingites üksikutes valdkondades (nt finantseerides valdavalt ettevõtteid või pakkudes eelkõige tarbimislaene).

Pisut ajaloost
Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Peagi järgnesid teised pangad. Eesti kommertspanganduse areng on olnud oma lühikese ajaloo jooksul üpris tormiline. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.

Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja –spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged — see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ega ka põhiosa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse — Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses — Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule — Sampo pank omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal.

Pangandus praegu
Sisuliselt tühjalt kohalt alustanud pangandus on kasvanud äärmiselt kiiresti. 2005.–2007. aasta laenubuum lõppes kriisiga, kuid erinevalt paljudest teistest riikidest ei saa Eesti puhul rääkida panganduskriisist 2008.–2009. aastal, kuna ühelgi pangal ei tekkinud tõsiseid probleeme kõrge kapitaliseerituse ja emapankade toetuse tõttu. 2005.–2007. aasta pankade kiire kasvu taga oli mitmeid sellal ka mujal maailmas esinenud põhjuseid: näiteks välisraha sissevool, kasvanud sissetulekud ning üldine optimism, mis tõi alla intressimäärad ja muutis tulevikuootused liialt roosiliseks. Kriisi tulemusena on aga pankade laenuportfell vähenenud (novembrist 2008 kuni 2011. aasta augustini 16%), sest paljud laenajad sattusid raskustesse ja uusi laenuvõtjaid napib. Ka pole laenutingimused enam nii soodsad kui mõned aastad tagasi, kuid eelkõige on võimalikud laenajad jäänud endiselt ettevaatlikuks.

Nõndanimetatud halbade laenude (st laenud, mille puhul on tagasimaksmisel probleeme) osakaal kogu laenuportfellist tõusis 2010. aasta kevadel 12% lähedale, kusjuures üle 60 päevase makseviivitusega oli vähem kui 7% laenudest. Suurimaks probleemiks osutusid ettevõtetele antud kinnisvara arendamiseks mõeldud laenud, kuid raskusi oli ka ettevõtteil, mis tootsid ehitusmaterjale ja -kaupu. Elanikel olid ja on suuremad probleemid tarbimislaenudega, kuid Eestis on tarbimislaenude osakaal olnud üpris tagasihoidlik (praegu alla 9% kõikidest peredele antud laenudest).

Samal ajal kui intressid olid laenamiseks ahvatlevaks muutunud, polnud nad seda mitte hoiustamiseks. Buumi ajal, mil sissetulekud kiiresti kasvasid, suurenesid ka inimeste võimalused kulutada ning madalate sissetulekute ja tagasihoidliku jõukuse tõttu kasutati see võimalus ära. Majanduskriis muutis 2008.–2009. aastal oluliselt inimeste käitumist: järjest enam hakati raha kokku hoidma ja kuigi sissetulekud kriisi ajal vähenesid, suurenesid nende hoiused pidevalt.

Eesti pangateenused on valdavalt elektroonsed: Eestis on pangakaartide arv enam kui kolmandiku võrra suurem rahvaarvust, mis viitab sellele, et suurel osal inimestel on vähemalt kaks pangakaarti. Kõigil pangaklientidel on olemas vähemalt üks deebetkaart (kokku üle 1,4 miljoni), lisaks on krediitkaardid (üle 380 tuhande). Peaaegu kõik pangatehingud tehakse elektrooniliselt kas kaardimaksete, internetipanganduse, otselepingute, püsikorralduste, telefoni- või m-panganduse teenuste abil. Eesti elanike pangateenuste rohke kasutamine tuleneb sellest, et enamik palkadest ja peaaegu kõik riiklikud toetused makstakse pangakontodele. Elektroonset pangandust on toetanud arvutite ja interneti kasutamise levik.

Liising
Liisimine on olnud Eestis üpriski populaarne juba aastaid. Valdavalt liisitakse erinevaid sõidukeid, eriti sõiduautosid, kuid järjest enam ka tootmisseadmeid. Inimesed on liisimist varasematel aastatel kasutanud ka endale korteri ostmisel. Umbes veerand liisingumahust on seotud inimestega, sj sõiduautodest pooled, kinnisvarast kolmandik ja IT-tehnikast viiendik. Küllaltki ootuspäraselt on liising populaarsem transpordiettevõtete seas, kuid rohkelt kasutavad liisitud varasid ka töötlev tööstus, kaubandus, põllu- ja metsamajandus, ehitus ning erinevad teenindusettevõtted (sj haldus-, kutse-, teadus-, tehnikaalal tegutsejad).

Ava peamenüü

Eesti krediidiasutuste loend

• Keel
• Jälgi
• Redigeeri

Eesti krediidiasutuste loend on Eestis tegutsevate ja tegutsenud krediidiasutuste – pankade, hoiu-laenuühistute jne loend.

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

ARedigeeri

• Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal
• Ameerika Balti Pank (endine)

BRedigeeri

• Balti Ühispank (endine) (29. august 1991, ühendati 1993. aastal koos Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks).
• Bigbank

CRedigeeri

• Citadele Pank Eesti filiaal
• Coop Pank (endine Eesti Krediidipank)

DRedigeeri

• Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank)
• DnB NORD Pank Eesti filiaal

ERedigeeri

• Eesti Forekspank (endine)
• Eesti Hoiupank (endine)
• Eesti Innovatsioonipank (endine) (19. juuni 1991 – 10. september 1997)
• Eesti Investeerimispank (endine)
• Eesti Kommertspank (endine) (6. august 1991 – 19. juuni 1992)
• Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu
• Eesti Laenu Pank (endine)
• Eesti Maapank (endine) (Litsents 22. jaanuar 1991, 1996. aastal liitus Virumaa Kommertspangaga)
• Eesti Maakrediidiselts (endine)
• Eesti Pangaliit
• Eesti Pank
• Eesti Rahvapank (endine)
• Eesti Sotsiaalpank (endine) (22. jaanuar 1991 – 9. mai 1995)
• Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank (endine) (26. november 1990, liitus Eesti Hoiupangaga 2. septembril 1996)
• Eesti Ühispank (endine)
• EKE Pank (endine) (4. november 1991, 1993. aastal ühines Eesti Ühispangaga)
• ERA-Pank (endine) (3. jaanuar 1991 – 7. aprill 1999)
• Eesti Tööstuse Arengu Pank ehk Esttexpank (2. august 1991, 1994. aastal ühines Eesti Sotsiaalpangaga)
• EVEA Pank (endine)

FRedigeeri

• Folkia AS Eesti filiaal

HRedigeeri

• Harju Pank (endine)
• Hansapank (endine)

IRedigeeri

• Inko Balti Pank (endine)
• Immobiilpank (endine)

KRedigeeri

• Kansallis-Osake-Pankki (KOP)
• Keila Pank (endine) (19. juuni 1991, 11. detsember 1995 liitus Virumaa Kommertspangaga)
• Krediit Pank (endine, 1907–)

LRedigeeri

• LHV Pank
• Lõuna-Eesti Arengupank (endine) (21. juunil 1991, pankrot 17. mail 1993)
• Lääne-Eesti Pank (endine) (Litsents 15. jaanuar 1991, pankrot 24. märts 1994)

MRedigeeri

• Marfin Pank

NRedigeeri

• Nordea Pank Finland PLC Eesti filiaal
• Nowe Pank (endine)
• NSV Liidu Agrotööstuspanga Eesti Vabariiklik Pank (endine) (– 5. märts 1990)
• NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariiklik Pank (endine)
• NSV Liidu Elamu-Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Pank (endine) (– 5. märts 1990)
• NSV Liidu Tööstus- ja Ehituspanga Eesti Vabariiklik Pank (endine)

ORedigeeri

• Otepää Ühispank (endine) (27. juuni 1991, pankrot 14. aprill 1993)

PRedigeeri

• Parex Pank (endine)
• Pikalaenu Pank (endine)
• Pohjola pank plc Eesti filiaal
• Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu
• Põhja Pank (endine)
• Põhja-Eesti Pank (endine)
• Põllumajanduse Pank (endine), Tartus
• Põllupidajate Ühispank (endine), Tallinnas Estonia puiestee 15, seejärel Estonia puiestee 27 ja Väike-Karja tänav 7
• Põllumeeste Keskpank (endine)
• Pärnu Kommertspank (endine) (8. oktoober 1991, pankrot 17. märts 1993)
• Pärnu Linnapank (endine) (23. detsembril 1991 – 18. juuni 1992)
• Pärnu Pank (endine)

RRedigeeri

• Rahvapank (endine)
• Raepank (endine)
• Vene Riigipanga Tallinna osakond (endine)
• Revalia Pank (8. märts 1991, pankrot 11. aprill 1994)

SRedigeeri

• Saaremaa Aktsiapank (endine) (6. november 1991 – 18. juuni 1992)
• Sakalapank (endine)
• Sampo Pank
• Scania Finans AB Eesti filiaal
• G. Scheel & Co (endine)
• SEB Pank
• AB Bankas Snoras Eesti filiaal
• Suomen Yhdyspankki (SYP)
• Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
• Swedbank

TRedigeeri

• Tallinna Aktsiapank (endine)
• Tallinna Juudi Ühispank (endine)
• Tallinna Linnapank (endine)
• Tallinna Kaupmeeste Diskonto- ja Laenupank (endine)
• Tallinna Kaupmeeste Laenu-Hoiu Ühisus (endine)
• Tallinna Maapank (endine) (18. september 1991, 1993. aastal ühines Keila Pangaga).
• Tallinna Majaomanike Pank (endine)
• Tallinna Pank (endine)
• Tallinna Vastastikkune Krediitühisus, hilisem AS Krediit Pank (endine)
• Tallinna Äripank
• Tartu Hoiu-laenuühistu
• Tartu Kommertspank (endine)
• Tartu Pank (endine)

URedigeeri

• UniCredit Pank Eesti filiaal

VRedigeeri

• Viimsi Pank (endine) (31. juulil 1991, 1992. aastal ühines EVEA Pangaga)
• Virumaa Kommertspank (endine) (28. juuni 1991, 1993. aastal ühines Eesti Ühispangaga)
• Virumaa Kommertspank (endine) (22. november 1990, 22. oktoobril 1996 nimetati ümber Eesti Maapangaks, pankrot 24. august 1998)
• Virumaa Ühispank (endine)
• Viljandi Majaomanike Pank (endine)
• Versobank AS

Tulevased teemad

Tere

Nagu nägite, siis rääkisin ma põhjalikult Eesti lennundusest. Ühel hetkel tuleb jutuks ka metsandus. Järgmiseks suureks teemaks tuleb Eesti pangandus. See on tugevalt seotud majanduse teemaga. Majanduse teemad on siin mitmes kohas läbi käinud, ja seda üsna põhjalikult. Millalgi peaks tulema ka mingi riietumise teema, kuid millal seda ei tea. Hakkame, siis pihta.

Nordica, Nordic Aviation Group

Nordica (Aktsiaselts Nordic Aviation Group) on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna lennujaam. LOT Polish Airlinesi platvormil teenindatakse lende 14 sihtkohta (2019). Nordica ja LOT Polish Airlines ühisettevõte Regional Jet OÜ pakub lennuteenuseid kokku 18 lennukiga nii Nordicale, LOT-ile, SAS-ile ja teenindab samuti mitmeid liine eri riikide kohalike omavalitsuste tellimusel ning pakub ka tšarterlennu teenuseid. Nordic Aviation Group (NAG) ettevõtte omanik on 100% Eesti Vabariik, Regional Jet OÜ omanikeks on 51% NAG ja 49% LOT.

Nordica
IATA ICAO Kutsung EE EST REVAL
Asutatud	25. september 2015
Alustas lende	8. november 2015 nimega Nordic Aviation Group 30. märts 2016 nimega Nordica
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Sõlmlennujaamad	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam, Stockholm, Kopenhaagen, Viin, Brüssel
Olulised linnad	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam Kopenhaageni lennujaam (Regional Jet OÜ) Stockholm, Viin, Kiiev, Vilnius
Boonusprogramm	Miles & More
Ühendus	Star Alliance
Tütarettevõtted	Regional Jet OÜ
Lennukeid	18
Sihtkohti	14 (lisaks Regional Jet OÜ ja tšarterlennuliinid)
Deviis	Eesti moodi eriline
Peakorter	Tallinn
Olulised isikud	Erki Urva (juhataja)
Veebisait	http://nordica.ee

Teenindus

Piletite broneerimisel ja lennuoperaatorina kasutatakse praegu Poola lennufirma LOT Polish Airlines süsteeme ja teenuseid, kuna oma kommertsplatvormi omamine on alustavale lennufirmale liiga kulukas ja kasutusvõimalus piiratud. 19. novembrini 2016 kasutati Sloveenia lennufirma Adria Airways kommertsplatvormi.

Ajalugu

Algus

Ettevõte asutati 25. septembril 2015 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega ja registreeriti äriregistris 9. oktoobril 2015. Juhatuse liikmeteks valiti Jaan Tamm (juhatuse esimees), Ahto Pärl (finantsjuht) ja Erik Sakkov (kommertsjuht), nõukogusse Peeter Tohver, Katrin Rasmann, Toomas Haidak ja Toomas Uibo. Lendude opereerimist alustati 8. novembril 2015 seoses senise rahvusliku lennufirma Estonian Air tegevuse peatamisega. Algselt kasutati nime Nordic Aviation Group.

NAG Groupi esimene lend väljus Tallinnast Amsterdami 8. novembril 2015 6.58, esimene eestikeelse teenindusega reis samal liinil 20. jaanuaril 2016 kell 18.10.

27. märtsil 2016 saabus Tallinna lennujaama esimene Nordica värvides lennuk.  30. märtsil võeti kasutusele Nordica bränd.

Sihtkohad

Nordica korraldab lende 19 sihtkohta (suvehooaja liinid arvestatud, sh Regional Jet OÜ lennuliinid).

	Lõpetatud
	Hooajaline
	Tulevikusihtkoht

Nordica praegused ja tulevased sihtkohad (sh tšarterlennuliinid)

Linn	Riik	IATA	ICAO	Lennujaam	Lende alustatud	Lennud lõpetatud	Märked
Aalborg	Taani	AAL	EKYT	Aalborgi lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Aarhus	Taani	AAR	EKAH	Aarhuse lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Amsterdam	Holland	AMS	EHAM	Amsterdami Schipholi lennujaam	8. november 2015	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Bergamo	Itaalia	BGY	LIME	Begamo lennujaam	?	toimiv	Hooajaline tšarterlennuliin
Berliin	Saksamaa	TXL	EDDT	Berliini Tegeli lennujaam	29. märtsist 2016	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Billund	Taani	BLL	EKBI	Billundi lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)
Brüssel	Belgia	BRU	EBBR	Brüsseli lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates aprill 2018)
Constanta	Rumeenia	CND	LRCK	Mihail Kogălniceanu Rahvusvaheline lennujaam	16. juunist 2018	29. september 2018	Lennud ainult Tallinnast
Edinburgh	Suurbritannia	EDI	EGPH	Edinburghi lennujaam	Plaaniti 28. mai 2016	Tühistatud enne avalendu[11]
Genf	Šveits	GVA	LSGG	Genfi lennujaam	?	toimv	Hooajaline tšarterlennuliin
Groningen	Holland	GRQ	EHGG	Groningeni lennujaam	19 september 2016	Lõpetatud 2018	Lennud Kopenhaagenisse, Brüssel (alates aprill 2018) ja München (alates aprill 2018)
Göteborg	Rootsi	GOT	ESGG	Göteborgi lennujaam	August 2017	Lõpetatud 2018	Lennud Tallinna, Varssavisse (lõpeb 29. juuni 2018) ja Kopenhaagenisse (SAS-i jaoks/ Regional Jet OÜ)[10]
Hamburg	Saksamaa	HAM	EDDH	Hamburgi lennujaam	16 mai 2017	Lõpetatud 2018	Lennud Tallinnast ja Varssavist (alustab 25. märts 2018)
Hannover	Saksamaa	HAJ	EDDV	Hannoveri lennujaam	2017	toimiv	Lennud ainult SAS-i jaoks (Regional Jet OÜ)[10]
Ibiza	Hispaania	IBZ	LEIB	Ibiza lennujaam	21. aprill 2018		Hooajaline tšarterlennuliin Groningenist
Kaunas	Leedu	KUN	EYKA	Kaunase lennujaam	Suvi 2017	Suvi 2017	Kasutatakse ainult suvel 2017 Vilniuse lennujaama ehitustööde tõttu
Kiiev	Ukraina	KBP	UUKB	Kiievi Borõspili lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Kiiev	Ukraina	IEV	UKKK	Kiievi Žuljanõi lennujaam	25. aprill 2018	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Kopenhaagen	Taani	CPH	EKCH	Kopenhaageni lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna (alates 27. aprillist 2018), Varssavisse (lõpeb 24. märts 2018), Groningeni ja Örebrosse. Lennud SAS jaoks (Regional Jet OÜ): Aarhus, Aalborg, Billund, Göteborg ja Hannover.[10]
München	Saksamaa	MUC	EDDM	Müncheni lennujaam	19. detsember 2015	toimiv[12]	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates aprill 2018)
Nice	Prantsusmaa	NCE	LFMN	Nice'i Côte d'Azuri lennujaam	16. aprill 2016	toimiv	Lennud ainult Tallinna ja Groningeni (alates 16. juuni 2018)
Odessa	Ukraina	ODS	UKOO	Odessa lennujaam	28. mai 2016	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse (lõpeb 1. juuli 2018)
Ohrid	Põhja-Makedoonia	OHD	LWOH	Ohrid "St. Paul the Apostle" Lennujaam	1. juunist 2018		Lennud ainult Tallinna
Oslo	Norra	OSL	ENGM	Oslo Gardermoeni lennujaam	8. november 2015	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Pariis	Prantsusmaa	CDG	LFPG	Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam	27. märtsist 2016	31. oktoober 2016[12]
Peterburi	Venemaa	LED	ULLI	Pulkovo lennujaam	15. maist 2017	Lõpetatud 2019 jaanuar	Lennud ainult Tallinna
Riia	Läti	RIX	EVRA	Riia lennujaam	1. juulist 2018		Lennud ainult Varssavisse
Rijeka	Horvaatia	RJK	LDRI	Rijeka lennujaam	4. juuni 2016	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Tallinna
Salazburg	Austria	SZG	LOWS	Salzburgi lennujaam	?	toimiv	Hooajaline tšarterlennuliin
Split	Horvaatia	SPU	LDSP	Spliti lennujaam	17. aprill 2016	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Stockholm	Rootsi	ARN	ESSA	Stockholmi Arlanda lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse
Trondheim	Norra	TRD	ENVA	Trondheimi lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud ainult Tallinna
Varssavi	Poola	WAW	EPWA	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam	19 november 2016	toimiv	Lennud Tallinna, Odessasse (lõpeb 1. juuli 2018), Vilniusse, Kopenhaagenisse (lõpeb 24. märts 2018), Stockholmi, Göteborgi (lõpeb 29. juuni 2018), Riia (alustab 1. juuli 2018)[13]
Viin	Austria	VIE	LOWW	Viini lennujaam	27. märtsist 2016	[12]	Lennud ainult Tallinna
Vilnius	Leedu	VNO	EYVI	Vilniuse lennujaam	8. november 2015	toimiv	Lennud Tallinna ja Varssavisse
Örebro	Rootsi	ORB	ESOE	Örebro lennujaam	8 november 2015	Lõpetatud 2018	Lennud ainult Kopenhaagenisse

Lennukipark

ES-ACF, Canadair CRJ-701ER

5. veebruari 2018 seisuga opereerib Nordica lende 16 lennukiga.

Nordica lennukipark

Lennuk	Kasutuses	Peatselt kasutuses	Kohti			Märked
			Äri	Tava	Kokku
Bombardier CRJ700	2		4	66	70	ES-ACE, ES-ACF
Bombardier CRJ900NG	10		—	88	88	ES-ACB, ES-ACC,ES-ACD ES-ACG,ES-ACH,ES-ACI,ES-ACJ, ES-ACK, ES-ACL,ES-ACM
ATR 72-600	6	1				Viis lendab SAS heaks, üks teenindab Nordica liine
Kokku	17

Nordica on kasutanud ka Smartlynx Estonialt liisitud lennukit Airbus A320-200 YL-LCN, Nextjeti ATP-sid (SE-MAL ja SE-MEX), BMI-lt liisitud lennukeid Embraer ERJ 145 (G-RJXF, G-RJXG ja G-RJXA) ning Carpatairi Fokker 100.

Statistika

Nordic Aviation Group teenindas esimese kolme kuu jooksul 58 468 reisijat. 2017. aastal teenindas Nordica 613 000 reisijat. 2018. aastal teenindas Nordica 760 000 reisijat.

Nordica reisijate koguarv kümnetes tuhandetes

Uuendatud: 28. veebruaril 2017

2018. aasta käive oli 107,7 mln eurot ja kahjum oli 5,4 mln eurot.

AS Pakker Avio

AS Pakker Avio on Eesti lennu- ja koolitusfirma. Nende põhitegevuseks on lennuteenindused ja piloodikoolitus.

Pakker Avio
Peakorter	Ülenurme lennujaam,  Eesti
Olulised isikud	Kalju Albert, Jüri Liivamägi, Räni Kruuse
Veebisait	http://www.pakkeravio.ee/

Lennukipark

Lennuki mudel	Arv	Reisijakohti	Kutsungid
Cessna 172	4	4	ES-ECF, ES-ECG, ES-VCW, ES-ECY
Cessna 152	2	2	ES-ECL, ES-ECX
Piper Navajo	1	8	ES-EPA
Robinson R-22	1	2	ES-HPK

AS Panaviatic

Panaviatic on 2009. aastal asutatud Eesti lennuettevõte, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb tellimuslendudega.

Panaviatic
IATA ICAO Kutsung - VPC SOLAR
Lennukeid	6
Emaettevõte	Panaviatic Holding
Deviis	You decide. We fly.
Peakorter	Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn,  Eesti
Olulised isikud	Sven Sulg (Vastutav juht) Gabriel Sanchez (Lennundusosakonna juhataja, Meeskonna koolituse juht) Rene Panksep (Hoolduskorralduse juht) Sulev Niidumaa (Maapealse teeninduse juht)
Veebisait	http://www.panaviatic.com/

Lennukipark

Lennuki mudel	Seerianumber	Arv	Reisijakohti	Kutsungid
Learjet 31A	162	1	7	ES-PVH [4]
Learjet 60	302	1	7	ES-PVP [5]
Learjet 60	303	1	7	ES-III [6]
Learjet 60XR	372	1	7	ES-LVA [7]
Hawker 750	-	1	8	ES-PHR [8]

• 

  Learjet 60XR ES-LVA

 
• 

  Learjet 60 ES-PVP

 
• 

  Learjet 60 ES-III

 
• 

  Hawker 750 ES-PHR

 
• 

  Learjet 31A ES-PVH

Airest, FLYEST

Airest (AS Airest) on Eesti erakapitalil põhinev lennuettevõte, mis asutati 2002. aasta jaanuaris. Opereeriti regulaarse kauba- ja reisijateveoga Tallinna–Helsingi liinil. Airest oli Eesti ainuke siduja maailma suurima kullerteenuseid osutava firmaga UPS.

Airest
IATA ICAO Kutsung LS AEG AIREST CARGO
Asutatud	Jaanuar 2002
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Olulised linnad	Oslo, Göteborg, Düsseldorf, Budapest, Tallinn
Lennukeid	8
Sihtkohti	14
Deviis	Cargo aviation partner
Peakorter	Tallinn,  Eesti
Olulised isikud	Aleksei Lupitski
Veebisait	http://www.airest.ee/

Airest alates 2012

Alates 2012. aastast on Airest spetsialiseerunud kaubaveole. Lepingupartneriteks on üle maailma tegutsevad transpordi- ja logistikafirmad nagu UPS, TNT ja Lufthansa Cargo tütarettevõte time:matters.

2013. aasta juuliks on Airest sõlminud välislepinguid mahus 6,1 miljonit eurot, mis on orienteeritud 100-protsendiliselt ekspordile.

Tegutsetakse Lennuameti poolt 2012. aastal välja antud sertifikaadi alusel; kolmetäheline tähis: AEG; Telephony tähis: AIREST CARGO; Sitatex aadress: XH-TLL-AE (tüüp B: TLLAEXH).

2012. aasta lõpus avaldati ettevõtte uus imago ja koduleht.

11. juulil 2013 kinnitati Lennuametis AIREST'ile EASA osa 145 hooldusorganisatsiooni sertifikaat. AIREST hooldusorganisatsiooni (AIREST Technical Support) töövaldkond on SAAB 340 liini hooldus kuni 800FH (kaasa arvatud). Tallinna jaam hakkas tööle alates 1. augustist 2013.

2014 septembris sõlmis Airest lepingu viienda SAAB 340 ostuks. Lennuk registrinumbriga ES-LSE ja hüüdnimega Echo suundus lendama Ungari ja Rumeenia vahel.

2015. aasta algul täiendati lennukiparki kuuenda SAAB 340 lennukiga, mille soetamist aitas rahastada KredEx.

15. septembri 2014 seisuga lendab Airest 14 sihtkohta ja omab 4 hooldusjaama.

Airesti lennukid on aktiivsed järgmistes Euroopa linnades: Arad, Baden-Baden, Billund, Budapest, Cluj-Napoca, Göteborg, Helsingi, Jönköping, Malmö, Stavanger, Stockholm, Tampere, Tallinn ja Turu.

31. augustil 2015 teavitas Airest uue brändi algatamisest nimega FLYEST, mille tegevuseks on reisijate tellimuslendude teenuse innoveerimine ja ka sise- ning rahvusvaheliste lendude pakkumine. Esimene FLYEST brändi all opereeriv lennuk SAAB 340 koodiga ES-LSF alustas sama päev ka tellimuslende Eesti rahvuslikule lennufirmale Estonian Air liinidel Stockholm - Tallinn - Peterburi.

Lennukipark alates 2012

Saab 340AF in Tallinna lennujaam

2015. aasta märtsi seisuga:

• 6 Saab 340A reg.nr. ES-LSA, ES-LSB, ES-LSC, ES-LSD, ES-LSE, ES-LSF, ES-LSG ja ES-LSH.

Lennukipark enne 2012

2006. aasta augusti seisuga:

• 3 Let L-410 UVP-E reg-nr ES-LLA, ES-LLB ja ES-LLC

• 1 Antonov 26B Tallinn - Helsingi liin, reg-nr EW-246TG

Neil on kaubamärk FLYEST.

FLYEST on lennuettevõtte Airest kaubamärk, mille all ettevõte pakub reisijate tellimusvedusid.

FLYEST
IATA ICAO Kutsung LS AEG AIREST CARGO
Asutatud	august 2015
Kodulennujaamad	Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Olulised linnad	Stockholm, Tallinn, Peterburi
Lennukeid	1
Sihtkohti	3
Deviis	"Bringing Aviation To People"
Peakorter	Tallinn, Eesti
Olulised isikud	Avo Tölpt, Janek Valdma, Erko Kundla, Toomas Liiva
Veebisait	http://www.flyest.eu/

Seni kaubavedusid pakkunud Airest teatas uue kaubamärgi loomisest 31. augustil 2015.

Lennukipark

Saab 340AF Tallinna lennujaamas

Esimene lennuk SAAB 340 registreerimisnumbriga ES-LSF alustas 31. augustil 2015 tellimuslende Eesti rahvuslikule lennufirmale Estonian Air liinil Stockholm–Tallinn–Peterburi.