Otsing sellest blogist

UUS!!!

Kvarternaar ehk antropogeen

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Kvaternaar  ehk  an...

kolmapäev, 29. detsember 2021

Vana-Egiptuse religioon ja Jumalad

Vanas-Egiptuses kasutati kiiilkirja ja hiljem hieroglüüfkirja. Vana-Egiptuse ajaloo uurimisega tegeleb egüptioloogia.

Osiris, Egiptuse allilma ja ülestõusnute jumal
Vanaegiptuse mütoloogia on müütide kogum vanaegiptusest, mis käsitleb Egiptuste jumalate ja jumalannade tegemisi. Nendes müütides väljenduvad mõtted on suur osa vanaegiptuse religioonist. Müüdid esinevad tihti Egiptuse kirjutistes ja kunstis, eriti lühijuttudes ja religioossetes teostes nagu hümnides, rituaali- ja matusetekstides ning templi kaunistustes. Need allikad sisaldavad harva täielikku müüti ning tihti kirjeldavad ainult väikeseid lõigukesi.
Inspireerituna looduse tsüklilisusest, tajusid vanaegiptlased olevikku korduvate tsüklitena, minevikku aga lineaarsena. Mineviku lineaarsuses toimunud müüdid andsid aluse olevikulises ajas toimuvate sündmuste tsükliteks. Olevikus toimuvad sündmused kordavad müüte, mis uuendab Maati, universumi fundamentaalset korda. Kõige tähtsamate episoodide hulgas on loomisemütoloogiad, milles jumalad loovad universumi ürgsest kaosest; lood päikesejumala Ra valitsemisest Maa üle; ja Osirise müüt, mis räägib jumalate Osirise, Isise ja Horose võitlusest kaosejumala Sethi vastu. Olevikusündmused, mida võib pidada müütideks, hõlmavad Ra igapäevastteekonda läbi maailma ja allmaailma Duati. Korduvad teemad nendes müütilistes episoodides hõlmavad konflikti Maati pooldajate ja segaduse jõudude vahel, vaarao tähtsus Maati säilitamisel ja jätkuv jumalate surm ja taassünd.
Nende pühade sündmuste detailid erinevad tekstides ja on tihti vastuolus üksteisega. Vanaegiptuse müüdid on põhiliselt metafoorilised, tõlkides jumaluste olemust ja käitumisviise inimestele mõistetavaks. Iga müüdi variant esindab erinevat sümboolset perspektiivi, rikastades egiptlaste arusaama jumalatest ja maailmast.
Mütoloogial oli suur mõju Vana-Egiptuse kultuurile. See inspireeris või mõjutas mitmeid usurituaale ja tagas ideoloogilise aluse vaarao positsioonile. Müütide stseenid ja sümbolid esinevad hauakambrite, templite ja amuletide kunstis. Kirjanduses kasutati müüte või nende elemente humoorikates kui ka allegoorilistes juttudes, mis näitab, et egiptlased kasutasid mütoloogiat mitmesuguste eesmärkide saavutamiseks.




Jumalad ja jumalannad Vana-Egiptuse mütoloogias

Tähtsamad jumalused





Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mütoloogilise olendi nimetused.
Sergei Stadnikovi raamatus "Vana-Egiptuse kultuurilugu", paragrahvis "Ülevaade Egiptuse tähtsamatest jumalatest" antakse kaheksateistkümne tähtsama jumala nimestik koos lühikeste annotatsioonidega:
Paljud arvavad, et sellest nimestikust puuduvad paljud sama tähtsad jumalad, näiteks
Ptah - Neftis - Šu - Tefnut - Bast - Hapi - Honsu - Mut - Nefertum - Sehmet - Sokar

Nimekiri enamlevinud Vana-Egiptuse jumalustest





A

  • Aken
  • Aker - Aker ('Maa') oli egiptuse jumalus, keda peeti allilma rangeks valitsejaks ja väravavahiks, päikese abiliseks võitluses Apopiga. Ei loetud kõrgemate jumaluste hulka, ka pole teada talle pühendatud templeid või kultuspaiku."Püramiidide tekstides" kirjeldatakse teda sfinksi või maaribana, mille mõlemas otsas on kas inimese või lõvi pea. Hilisemal ajal kujutati teda kahe lõvina, kellest üks vaatab läände, sinna kus päike loojub, ja teine itta. Lõvide kohal on päikese hieroglüüf. Veel on kujutatud maona, kuna madu on maa "hing".
  • Am-Heh
  • Ament - 
    Hathor, mistress of the west.svg
    AmentAmentetAmentitImentetImentit ('läänemaalane') oli algselt Alam-Egiptuse lääneservas asunud liibüalastega asustatud provintsi jumalanna. Hiljem omistati talle surnute jumalanna roll. Teda kujutati poolenisti puulehest välja sirutatuna ulatamas maailma väravate juures, kõrbe serval, surnutele leiba ja vett. Kes seda leiba oli maitsnud sai "jumalate sõbraks" ja tal ei olnud enam tagasiteed elavate maailma. Amenti rollis on kujutatud ka NutiMaati ja Neithi. Uues-Kuningriigis (1570–1085 eKr) võttis tema rolli üle Hathor.
    Kujutatakse naisena, kes kannab peas lääne hieroglüüfi, käes skeptrit ja eluristi. Lääne hieroglüüfiks oli poolkera, mis toetus kahele ebavõrdse pikkusega sambale. Poolkera peal kujutati kas jaanalinnusulge või pistrikku.
  • Amaunet
  • Amathaunta - ookeani jumalanna
  • Ammit (Ammut, Ahemait)
  • Amon (Amen) - ürgjumal, loomis– ja viljakusjumal, õhu ja tuule jumal. Uue Kuningriigi ajal ühines Ra-ga jumal Amon-Ra-ks. 
    Amun.svg
    AmonAmun, Ammon oli Vana-Egiptuse loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ehnatoni reformis Atoniga. Samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.
    Amoni naine oli Mut ja poeg ŠonsVaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".
    Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga.
  • Anat
  • Andjety
  • Anqet
  • Anubis - šaakalipäine Egiptuse jumal, kes valitses matuste üle ja keda tunti kui Muumiate Isandat. Osirise poeg. 
    Anubis standing.svg
    Anubis (Egiptuse keeles "koerake") on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja šaakali- või koerapeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid.
    Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega.
  • Anuke
  • Anuket
  • Apep
  • Arensnuphis
  • Astarte
  • Aten
  • Aton

  • Atoni kujutis päikesekettana Tutanhamoni kuldse trooni seljatoel. Kairo muuseumi eksponaat hauakambrist KV62
    Aton, 'päikeseketas', on tuntud päikesejumalus Keskmise Riigi ajast, Atumi ja Ra ilmumisvorm. Aton oli algselt päikeseketas, üks päikesejumala ilmumiskujudest. Tõenäoliselt sai ta päikesejumalaks Amenhotep III ajal. Amenhotep IV (Ehnatoni) valitsemise ajal tõsteti Aton ainujumala seisusesse ning seniste peajumalate, eriti Amoni, kultus keelati. Atoni loomuse määras loov, kõikehõlmav vägi ning isa ja poja vahekord Ehnatoni suhtes. Erinevalt teistest Egiptuse jumalatest ei kujutatud Atonit antropomorfsena. Atonit kujutati päikesekettana, millest kiirgavad välja kiired, mille otstes on peopesad. Selle jumala üks kuulsamaid kujutisi on Tutanhamoni kuldse trooni seljatoel.
    Hiljem, Uue Riigi ajal olid Atum ja Ra samastatud ning neid hakati austama ühe ja sama jumalana Atum-Ra’na, nad ühendati  päikesejumaluseks ja nendest sai 'loojuv õhtupäike'. Mõlema jumalaga seostati päikest – Ra oli päikesejumal ning Aton oli üks päikesejumala ilmumiskujudest. Samuti oli nende sümboolika seotud päikesega – Atonil oli päikeseketas, millest kiirgasid välja kiired ning Ra'd kujutati samuti päikesekettana.
    Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta 1350 eKr (esimest korda ajaloos) monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna.
  • Atum (Tum, Tem, Atmu) - kõikide jumalate isa. 
    Atum.svg

    Atum
    Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atumi kultuskoht on Heliopolis. Alates Vana Riigi kosmilis-solaarsest riigikultusest ühendati Atum Rega päikesejumaluseks ja temast sai 'loojuv õhtupäike'. Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja eluristi. Tema sümbolid on sitasitikas ja madu.
  • Auf (Efu Ra)

B

  • Baal
  • Ba-Pef
  • Babi
  • Banebdjetet
  • Bast (Bastet, Ailuros) - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna. 

    Bastet emalõvina
    Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias kassjumalanna, Ra tütar.
    Tema kujutised on sarnased Sahmeti omadega.
  • Bat 
  • Benu (Bennu)
  • Bes - 

    Besi kujutav amulett
    Bes oli üks Vana-Egiptuse jumalatest.
    Besi seostati eelkõige mitmesuguste naudingutega: muusika, pidustuste, alkoholi pruukimise ja seksiga. Teda peeti sünnitajate kaitsjaks ja teda kutsuti sageli appi sünnitusel.
    Vana-Egiptuse jumalate panteonis oli Bes vähetähtsal kohal, kuid lihtrahva seas äärmiselt populaarne.
    Besi kujutati teiste Egiptuse jumalatega võrreldes ebatüüpiliselt, otsevaates, samal ajal kui enamikku jumalaid ja inimesi kujutasid vanad egiptlased profiilis. Bes oli suure pea, punnis silmade, suust esile ulatuva keele, kõverate jalgade, koheva sabaga, tavaliselt sulekrooni kandev kääbus, kelle groteskne välimus pidi inimesi lõbustama ja peletama kurbust. Samuti on arvatud, et Besi välimus peletas eemale kurje vaime.
    Tema kujud paigutati sageli sünnitusmajadesse ja magamistubadesse. Besi kujutisi on leitud peeglitelt, amulettidelt, voodipäistelt, lusikavartelt ja kosmeetika hoidmiseks kasutatud anumatelt.
    Besi on austatud ka mujal Vahemere maades, iseäranis Foiniikias ja Küprosel, aga ka Vana-Roomas, kus teda kujutati sageli leegionäri riietuses. Tema kujunemislugu on ebaselge ja teda on peetud ka kuni 10 varasema jumala kokkusulandumise teel tekkinud jumaluseks. Mõned teadlased arvavad, et Bes pärineb algselt tänase Musta Aafrika aladelt.
    Besi koos vanakreeka jumala Paaniga on peetud ka inspiratsiooniallikaks Kuradi kujutamisel kristlikus kunstis.

C

D

E

F

G

  • Geb - maa jumal, Osirise isa. 

    Nut (üleval) ja Geb (all)

    Geb
    Geb oli vanaegiptuse mütoloogias maajumal.
    Geb kuulus Heliopolise enneaadi. Enneaad oli 9 tähtsaima jumala ühine nimetus, aga see, missugused jumalad enneaadi arvati, sõltus võimulolevast kuningast, kellest mõni arvas enneaadi koosseisu enesegi. Heliopolise enneaad oli neist kõige mõjukam ja ühtlasi üks vanimaid teadaolevaid. Heliopolis oli Vana-Egiptuse tähtis religioosne keskus.
    Kõik Heliopolise enneaadi jumalad olid üksteisega lähedalt sugulased. Maailma looja Atum ehk Ra sai kaks last, kelleks olid algelemendid Šu (niiskus) ja Tefnut (tühjus). Viimased said omavahel poja, kelleks oli maajumal Geb, ja tütre, kelleks oli taevajumal Nut.
    Geb ja Nut olid omavahel lakkamatus sugulises vahekorras. Nende suhtest sündisid Heliopolise enneaadi neli väiksemat jumalat OsirisSethIsis ja Nephthys. Lõpuks lahutas õhujumal Šu Gebi ja Nuti, tulles nende vahele, ning rohkem nad lapsi ei saanud. Gebi kujutati taevast kehastava Nuti all maapinnal lamamas, mõnikord endiselt Nuti suunas tõusva suguelundiga.
    Gebi vanim kujutis pärineb 3. dünastia kuninga Džoseri aja fragmentaarsest reljeefist. Geb on sellel kujutatud inimkujulise habemiku mehena ja tema juurde on kirjutatud tema nimi. Hiljem on teda kujutatud jäärapulli ja krokodillina ning maopäisena.
    Aegamööda hakati Gebi seostama rohkem Egiptuse haritava maaga, samuti hakati teda pidama Egiptuse esimeseks valitsejaks. Veel hiljem teisenes Geb allmaailma- ja taimekasvujumalaks, näiteks oder väideti välja kasvavat tema roietest ja tema keha kujutati roheliste laikudega. Just tema oli jumal, kes olevat lubanud teraviljal kasvada. Maavärinad olevat põhjustatud Gebi naerust.
  • Gengen

H

  • Hapi (Apis) - ürgjumal, kogu maa heaolu tagava jõe jumalanna/jumal, viljakuse jumal, Niiluse jumalanna/jumal. 

    Apise kuju Louvre'is
    Apis on Vana-Egiptuse viljakuse-, jõu- ja uuestisünnijumala Hapi (kiirustav, ruttav) kreekapärane nimi.
    Apis oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus.
    Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal algaks ning oleks rikkalik, aga siiski mitte ülemäärane.
    Hapi peamine kultuslinn oli Memphis Vanas Riigis, kuhu oli ehitatud just talle pühendatud tempel. Osirise ja Hapi ühisnimest tekkis Serapis.
  • Hathor (Athor) - muusika, armastuse ja tantsu jumalanna, taevajumalanna, päikesejumalanna, kuujumalanna, ida/lääne jumalanna, niiskuse jumalanna, viljakuse jumalanna, põllunduse jumalanna, allilma jumalanna, rõõmu, emaduse ja armastuse jumalanna. Hathori pühaks loomaks peeti veist, ka Hathor ise on lehmapeaga. Teda kutsuti ka Ra Silmaks. 
    Hathor.svg
    Hathor-Meyers.png
    Hathor (vanaegiptuse keeles "Horuse maja") oli Vana-Egiptuse usundis jumal Horuse ema, armastuse, tantsu ja muusika jumalanna.
    Hathorit kujutati inimese keha ja lehma sarvedega, pea kohal päikeseketas. Hellenismi ajal samastati teda kreeka Aphroditega.
  • Hatmehyt - kalade jumalanna
  • Haurun
  • Heh (Hu/Hehu) ja Hauhet (Hehut) - kehastavad kas lõpmatut ruumi või tuld
  • Heqet - konnade jumalanna
  • Heret-Kau
  • Heryshef
  • Heset
  • Hetepes-Sekhus
  • Hike - Maagia ja meditsiini jumal
  • Hnum (Knum) - 
    Khnum.svg
    Hnum on vanaegiptuse mütoloogias viljakusjumal, kes voolis Niiluse mudast inimkonna.
    Teda kujutati algul jäärana, hiljem jäärapäise inimesena. Teda on kujutatud sageli ka oinapäise mehena.
    Hnumi olulisemad kultusekeskused olid ElefantineAntinoe ja Esne. Kahes viimases peeti Hnumi ka jumal-demiurgiks.
    Hnumi elukaaslasteks on nimetatud sünnitusjumalanna Heketit ja sõjajumalanna Neithi.
  • Honsu - kuujumal
  • Horos ehk Horus (Heru-Ur, Heru-sa-Aset, Hrw, Hr, Hor-Hekenu )- päeva- ja taevajumal, keda kujutatakse pistrikupeaga. Osirise ja Isise poeg. Horos (ladina keeles Horus) on egiptuse mütoloogias kulli- või pistrikupäine taeva ja päikesejumal. Horos esines mitmel kujul: Horos-vanem oli Gebi ja Nuti poeg ning ta oli kullipäine, Horos-noorem oli aga jumal Horose ja jumalanna Rattauiti poeg, keda kujutati noorukina. Võimalik, et Horost peeti taeva näoks: Horos-vanemana kehastas ta taeva päevast nägu, Horos-nooremana kehastas ta aga tõusva päikese esimesi kiiri.Egiptlased pidasid Horosest väga lugu pojaliku austuse tõttu, mida ta oma isa Osirise mälestuse vastu üles näitas. Tema määras kindlaks jumala mumifitseerimise üksikasjad ja oli kohusetundliku egiptuse poja musternäidis. Teda peeti surnute abistajaks. Lahkunute eest hoolitsemisel oli Horosel neli abilist, keda tunti kui Horose pooldajaid. Nad olid seotud lahkunu keha kaitsmisega.
    Üks Horose vorme on ka Heru-Behudeti, kes kehastab keskpäeva ja päikesekuumuse haripunkti. Heru-Behudeti olulisimad pühakojad asusid EdfusPhilaisMesenisAatabis ja Tanises, kus teda kummardati kui vaenlastel tallavat lõvi, kuigi tavaliselt kujutati teda siiski kullipäisena, käes oganui või kaigas. Need sümboliseerisid tema hävitajalikku olemust. Heru-Behudeti oli armutu sõjamees. On võimalik, et ta kehastas päikesepistet ja ka headuse jõudu kurja vastu. Seda see tõttu, et ta kihutas keskpäeval välja öödraakoni koos tema kuratliku saatjaskonnaga.
    Horost peetakse ka viljakuse ja emaduse jumalanna Isise ning ülestõusnute jumala Osirise pojaks. Horos sündis pärast oma isa Osirise surma, kelle tappis kurjuse kehastus Seth. Isise ja Osirise poeg Horos oli sedavõrd tähtis, et temas ühinesid kõikide Horos-jumalate omadused. Kui Osiris esindas egiptlaste kujutluses „eilset”, siis Horos esindas „tänast” päeva.
    Horos oli algselt päikesejumal ja teda samastati Raga. Mõnes kirjutises koguni väidetakse, et Ra oli Horose isa. Aja jooksul hakati Rad ja Horost pidama eri jumalateks: Ra asus kõrgeimal positsioonil ja Horos täitis tema väejuhi osa. Ühe Sethi korraldatud mässu ajal muutus Horos tarkusejumal Thoti abil tiivuliseks päikesekettaks ja hävitas vaenlased. Nõnda esindas Horos valguse väge ja Seth sümboliseeris pimedust. Tiivulist ketast hakati pidama sümboliks kaitseks vägivalla ja hävingu vastu.
    Ühes jutustuses väidetakse, et kui Horos-laps oli meheks sirgunud, kutsus Seth ta elu ja surma peale võitlema. Horos asus teele laevas, millele oli tema ema Isis pannud peale loitsu, mis muutis laevaomaniku võitmatuks. Seth moondus sel ajal aga tohutu suureks punaseks jõehobuks. Ta tekitas metsiku tormi, kuid Horose ja tema saatjaskonna laevad olid võlukunstiga kaitstud ja torm ei suutnud neid hävitada. Horos moondas end hiiglase kasvu noormeheks ja hoidis käes suurt harpuuni, mida surelik ei suudaks tõstagi. Kui Seth punase jõehobuna veepinnale tõusis, saadeti tema pea suunas teele võimas harpuun. Nii lõppes Sethi elu. Pärast seda lauldi Horos Võitja auks kogu maal kiidulaule.
    Heru-Behudeti kummardajad viitasid talle kui Sepikojalinna ehk Edfu Isandale. Just Edfus sepistatigi päikese kuldketas. Selle linna templi pühapaiga taga asus ruum, mda nimetati Mesnetiks. Seal teenisid jumalat preestrid, kes rõivastusid lühikestesse rüüdesse, mille kaelused meenutasid keepi. Nad kandsid odasid ja pistodataolist metallrelva. Ka neid saatev Heru-Behudeti oli samamoodi riietatud.
    Kättemaksumüüdis, mis pajatab sellest, kuidas Horos maksis Osirise tapmise eest Sethile kätte, on Horos-vanem Osirise vend ja Horos-noorem tema poeg.
    Horos on Vana-Egiptuse ajaloos üks vanemaid ja märkimisväärsemaid jumalaid.
  • Hu

I

  • Iabet
  • Ihy - laste jumal
  • Imhotep - 

    Imhotepi kuju (Louvre'i muuseum)
    Imhotep (ka Immutef, kreekapäraselt Imuthes (Ἰμούθης); u 2650–2600 eKr; egiptuse keeles ỉỉ-m-ḥtp *jā-im-ḥātap ehk "see, kes tuleb rahus") oli vanaegiptuse riigimees ja mitmekülgne teadlane - polühistor, kes teenis 3. dünastia kuninga Džoseri ajal valitsusjuhina ja päikesejumala Ra ülempreestrina Heliopolises. Teda peetakse inimkonna ajaloo üheks esimeseks arhitektiks, inseneriks ja arstiks.
    Imhotep oli üks väheseid lihtinimesi, kes tõsteti pärast surma jumala seisusse. Tema kultusekeskus oli Memphis. Alates esimesest vaheperioodist austati Imhotepi ka kui luuletajat ja filosoofi. Imhotepi iseendale ehitatud hauakambri asukohta hoiti omal ajal salajas ja seda pole seni leitud. Üldise arvamuse kohaselt paikneb see Sakkaras. Imhotepist kui ajaloolisest isikust annavad tunnistust kaks tema eluajast pärinevat raidkirja Džoseri kuju jalamil (Cairo JE 49889) ja kirjutis Sehemheti lõpetamata astmikpüramiidi ümbritseval müüril. Viimasest võib järeldada, et Imhotep elas veel mõne aasta pärast Džoseri surma ja asus ehitama kuningas Sehemheti püramiidi, mis jäi aga tolle lühikese valitsusaja tõttu pooleli.
    Egüptoloogid omistavad Imhotepile Džoseri astmikpüramiidi ehitamist Sakkaras aastatel 2630–2611 eKr. Vanaegiptuse ajalookirjutaja Manethon nimetab teda kiviehitiste leiutajaks. Kuigi kivist seinu, põrandaid, silluseid ja piitasid tunti juba ka varadünastilisel ajastul, peab paika, et selliste mõõtmetega üleni kivist ehitist polnud varem rajatud. Enne Džoserit maeti vaaraod mastabatesse.
  • Ipy (Opet)
  • Isis - jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna, Osirise õde ja abikaasa. 

    Isis

    Horust imetav Isis, 7. saj eKr
    Isis (egiptuse keeles 'troon') oli vanaegiptuse mütoloogias jumalanna, Osirise naine ja õde ning Horose ema.
    Teda kummardati kui ideaalset ema ja abikaasat ning looduse ja maagia matrooni. Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid.
    Jumalanna Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumalanna Nuti esimene tütar. Hilisemates müütides oli Isisel vend Osiris, kellest sai tema abikaasa ja kellega Isis eostas Horose. Isis äratas Osirise ellu pärast seda, kui Seth tolle mõrvas. Isis kogus selleks kokku Osirise kehaosed, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.
    Isis on tuntud ka surnute kaitsjana ja laste jumalana, kellest "kõik algused võrsuvad". Hiljem uskusid muistsed egiptlased, et Niilus ajab igal aastal üle kallaste Isise pisarate tõttu. Isis nutvat oma surnud mehe Osirise pärast. Osirise surm ja taassünd elati igal aastal rituaalina uuesti läbi.
    Isisele ohverdati hanesid.
    Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini.
    Hilisantiigis levisid suundumused, mis lähendasid Isise kultust ainujumalakultusele.
    Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana (viimase tõttu sai ta lisanime Soteira. Antiikajal hakati tema kummardamisele omistama tervistavat toimet.
    Isisele kirjutati rohkeid aretaloogiaidVanakreeka mütoloogias samastati Isist DemeteriIo ja mitme teise jumalannaga, germaani mütoloogias Freyjaga. Kunstis kujutati teda umbes samamoodi nagu Aphroditet ja Tychet. Tema tunnusteks on lehmasarved ja päikeseketas.
    Kui Kleopatra VII sünnitas 47 eKr Caesarile poja Caesarioni, kuulutas ta selle jumalkuningaks ja Isise pojaks.
  • Iusaas

K

  • Kabechet
  • Kehr ja Kehret kehastasid kaoseööd
  • Kek (Kekui) ja Kauket (Kekuit) - kehastasid pimedust, mis lasus ürgsete vete kohal
  • Khenmu (Hnum, Khnum, Chnuphis, Chnemu, Chnum) - ürgjumal, vee jumal, kujutatud oinapeaga
  • Kephri
  • Khepera - hommikupäikese jumal
  • Khepri (Khepera, Kheper, Chepri)
  • Khonsu (Chons, Khensu, Khuns, Khons) - kuujumal, Ameni ja Muti poeg.
  • Kindly

M

  • Maat (Ma'at) - seaduse, õigluse, tõe ja tasakaalu jumalanna. 
    Maat.svg
    Maat oli vanaegiptuse mütoloogias õiguse, tõe ja maailma harmoonia jumalanna ning ühtlasi õiglusemaailmakorratõe, riigivalitsemise ja õiguse mõiste, mida see jumalanna kehastas.
    Maati kujutati tiivulise naisena, kes kandis peas sulge: nõnda sümboliseeris ta tõde ja õiglust. Jumalanna kohta on teateid alates Vanast Riigist. Teda peeti Ra tütreks. Maat esines ka Tefnuti kui Ra silma kujul.

    Nimi

    U5
    a
    tC10
    Sõna maat tähendus hõlmab nii õiglust (kopti keeles memei), tõde kui ka maailmakorda.
    Mõiste tekkis koos Vana-Egiptuse riigisüsteemiga. Sõna vanimad esinemised pärinevad varadünastilisest perioodist, näiteks isikunimes Nimaathapi.[1]
    Nime kirjutus järgib egüptoloogia konventsiooni, mille järgi kaashäälik 3ˁ esitatakse kujul aa. Mitmesuguste kuningate (vaaraode) nimede kiilkirjaliste kujude järgi peetakse häälduseks mu3ˁat; näiteks Amenophis III trooninimi Neb-maat-Re esitati kujul ni-ib-mu-a-ri/e-a.
    Tegusõna m3ˁ tähendab nii 'suunama, asjadele suunda andma' kui ka 'tekitama' ja 'ohverdama'. Nendest tähendustest lähtuvad "suunamistähendusega" seotud tõlked; arvatavasti on jutt "õigest suunast tõde arvesse võttes".

    Maat kui jumalanna


    Maat. Meyers Konversationslexikon, 1890
    Hiljem isiksustati Maat vanaegiptuse mütoloogia jumalanna. Teda kujutatakse naist, kes kannab pea peal jaanalinnusulge ja kellel on käes ankh. Nõnda sümboliseerib ta moraalset maailmakorda.
    Maat esineb algul teisejärgulise mõiste ja jumalusena legendides Ra'st, ja alles hiljem sai temast omaette jumalus. Võib-olla sellepärast puudub ta Heliopolise enneaadist.
    Sageli esineb ka mõiste Maa.tj 'mõlemad Maatid'. Seda on püütud tõlgendada sisemise ja välise korraga, kuid see teooria ei ole üldtunnustatud. Pole ka selge, kust see mitmustus pärit on.
    Hilisemal ajal omistati Maatile õde, kaose jumalanna Isfet. Kuigi Isfetit kardeti, sest ta toob kannatust ja hävingut, sest tasakaal nõudis nii positiivse kui ka negatiivse aspekti olemasolu.

    Maati-kujutluse areng

    Maat suhtes teiste jumalatega

    • Maat Ra saatjana
    Maat saadab Ra'd, kui see sõidab päikeselodjal (püramiidide tekstid).
    • Hiljem sai Maatist Ra tütar
    Korrana algusest peale tuleb jumalast antud maat demiurg Ra'st. Selle kehastus, jumalana Maat, on temaga sellepärast alanevas sugulussuhtes. Maati kui jumalannat nimetatakse ka Ra ka'ks. Ra'le elujõu andjana kõnetatakse teda hiljem rituaalsetes tekstides ka Ra emana.
    • Maat samastatuna Uraeuse ja päikesesilmaga
    ... ta on ühendatud sinu peaga (peab silmas Uraeust), Sinu parem silm on Maat, sinu vasak silm on Maat.
    • Maat kui Thoti abikaasa
    Abielu päikesejumal Ra tjati Thotiga sümboliseerivat Thoti ja Maati ühendust[3]. Hiljem läks Thoti pädevusse Maatiga seotud ja Maatil põhinevate päikesejumala otsuste elluviimine.
    • Maat kui Thoti järglane
    esimeses jumalata dünastias Torino kuningate papüüruse järgi.

    Kultuslikud seosed

    • Õiguskaitse
    "Politseilikud" ülekuulamised toimusid Maati kultusepaikades; ka eeluurimisvange hoiti seal (Bonnet). Kõrged kohtunikud kandsid pektoraale jumalanna pildiga; see pidi näitama, et nad on Maati preestrid.
    • Teispoolsuse jumalanna
    Maati tähtsuse tõttu surnute kohtus saab temast hilisemal ajal omamoodi surnute jumalanna. Umbes Keskmise Riigiajal saab ta lisanimeks Lääne Emand, mõnikord ka Põhjatuule Emand. Nekropole]], näiteks Teebas, nimetati Maati paikadeks.
    • Ühtesulamine teiste jumalannadega
    Maati pühamud olid enamasti teiste jumalaanade, näiteks Hathori või Isise pühamute juures. Hilisemal ajal toimus ühtesulamine.

    Maat kui maailmakord

    Maat on ka kosmoloogilise korra printsiip. Ainult tänu Maatile tõuseb päike ja ainult tänu temale on elu võimalik. Maat ei tähenda mitte ainult maailma ideaali, vaid ka selle tegeliku seisundit. Maati printsiibi aluseks oli kujutlus, et jumalik kogukond on maise maailmakorra kujutis kosmoloogilisel tasandil. Kuningas sai seetõttu jumaliku ülesande seda kosmoloogilist korda maa peal kuningaks olemisega teostada: "Ra on seadnud elavate maale alatiseks ja igaveseks kuninga, inimeste üle kohtumõistmise juurde, jumalate lepitamise juurde, Maati tekkida laskmise juurde, Isfeti hävitamise juurde. Tema (kuningas) annab jumalaohvrid jumalatele ja surnuteohvrid teispoolsusse kirgastunutele. Kuninga nimi on taevas nagu Ra (nimi)." ("Kuningas kui päikesepreester")}
    Maat ei ole siiski ainult muutumatu seisund. Inimeste käitumine võib kaalukausid tasakaalust välja viia ja Isfet (kaos ja häving) maa peale tulla. Selle pärast on kõige tähtsam Maati alal hoida. Maat ei ole kirjapandud koodeks käskude ja keeldudega, vaid mõiste. Maati seadused on aja jooksul kindlasti muutunud, kuid on säilinud vaid kaudselt. Egiptuse surnute raamatu sisuga hauapealdistest selgub kuninga alamate arusaam Maatist: "Mina tegin sulle Maati, kui ma maa peal olin, sest ma andsin endale aru, et sa elad Maatist. Ma olen eeskujulik, kellest tema jumalal on hea meel, ma annan endale aru, et ta suunab südameid ja et ta elab Maatist. Ma tegin Maati mõlema maa isandatele nii ööl kui päeval, sest ma andsin endale aru, et ta elab Maatist."
    Maati maailmakorra kui kindla tegutsemisskeemi õitseaeg oli Vanast Riigist kuni teise vaheperioodini. Uue Riigi alguse ja surnute raamatu kasutuselevõtuga algasid esimesed muutused klassikalises vaateviisis. Tollest ajast välja kujunev isiklikvagadus oli vatuolus päris Maati printsiibiga, mis ei rajanenud üksikisiku vajadustel, vaid võrdsuse printsiibil.
  • Mafdet - madude ja skorpionide jumalanna
  • Mahaf
  • Mahes
  • Male
  • Mandulis
  • Mehen
  • Mehet-Weret
  • Menhit
  • Mentu - vahel peetud sõjajumalaks
  • Mertseger
  • Meskhenet
  • Mihos
  • Min - 
    Min.svg
    Min (mjn) on vanaegiptuse mütoloogias viljakus- ja sigivusjumal.
    Teda kujutati fallosega mehena.
    Mini olulisem kultusekeskus oli Koptoses.
  • Montu
  • Month - 
    Montu.svg
    Month oli vanaegiptuse religioonis eelkõige sõja- ja võitlusjumal.
    Algselt kujutati teda kulli-, hiljem mehekujulisena.
    Enne Amoni esiletõusu oli ta Teeba peajumal.
  • Mut - "Päikese silm", "maailma ema", Amoni (Ameni) abikaasa. 
    Mut.svg
    Mut oli raisakotkas-jumalanna valitseva vaarao jumalik ema vanaegiptuse mütoloogias (TeebasjumalannaAmoni naine.

N

  • Nefertem
  • Nehebkau
  • Nehbet - lapsesünni kaitsja
  • Neith - ürgjumal, jahi ja sõjajumalanna. On kutsutud jumalate emaks, hiljem eelkõige surnute kaitsja.
  • Nephthys (neb-het) - surma jumalanna, Sethi õde ja abikaasa, Isise õde, Anubise ema. Nephthys on Egiptuse mütoloogias nii surnute kaitsejumalanna kui ka leina-, öö- ja hauajumalanna. Ta oli Gebi ja Nuti tütar, Sethi õde ja abikaasa ning Anubise ema. Seejuures pole kindel, kas lapse isa oli Osiris või Seth. Olgugi et Nephthys on seotud Sethiga, näib ta rohkem hoidvat oma õe Isise poole. Teatud määral esineb Nephthys „Surnuteraamatus”, kus ta on oma õe Isise abistaja. Usuti, et Nephthysel on suur võlujõud ja palju esinemisvorme nagu tema õelgi. Samas oli Nephthys igas suhtes Isise vastand: Isis sümboliseeris sündi, kasvu, arengut ja jõudu, Nephthys aga surma, lagunemist, kahanemist ja liikumatust. Kõigest hoolimata olid kaks jumalannat teineteisega lahutamatult seotud. Nephthys valmistas koos Isisega Osirisele matuseaseme ning tegi ka muumiasidemed. Ta valvas Isise kõrval Osirise surnukeha.Sel ajal koosnes Vana-Egiptuses aasta kolmesaja kuuekümnest päevast ja Thothi lisatud viiest päevast, mis ei läinud ei tuleva aasta ega ka ühegi kuu juurde. Nendel viiel päeval sündisid Nephthys, tema vennad Seth, Horos ja Osiris ning tema õde Isis. Teises versioonis sündis Horose asemel surnutejumal Anubis, kuid on ka arvamus, et Anubis oli hoopis Osirise ja Nephthyse poeg. Sõna "nephthys" võib tähendada erinevaid asju, näiteks head õde, surmasõpra, õnnelikku inimest või jumalate õde.
    Nephthys pole selgelt piiritletud tunnustega, kuid üldiselt võib teda kirjeldada kui jumalannat, kes valitseb surma üle, mis ei kesta igavesti.
  • Nu - kaos, millest tekkis Maailm, peeti jumalaks.
  • Nun ja Naunet - ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalused
  • Nut - taeva jumalanna. 
    Geb, Nut, Shu.jpg
    Nut on Egiptuse taevajumal, maajumal Gebi õde.
    Teda kujutati tähtedega kaetud alasti naisena, kes kaardub üle taevavõlvi, või lehmana.
    Ta on õhujumal Šu ja veejumal Tefnuti tütar. Nutil on neli või viis last: OsirisSethIsisNephthys ja mõnikord Horos.

O

  • Onuris - sõja jumal, allmaailma jumal, seadusemõistja, Gebi ja Nuti poeg
  • Osiris - surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka maa ning allilma jumal. 

    Osiris
    Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik.
    Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos.
    Osirist kujutati vaaraona. Karjasekeppi ka koodiga. Ta oli surnute riigi valitseja.

P

Q

R

  • Ra (Re) - Päikese jumal. Keskmise Riigi ajal sai valitseva dünastia peajumalaks Amon-Ra, kes Uue Riigi ajal tõusis Egiptuse maailmariigi jumalate kuningaks. Nuti pojapoeg. Ilmub lõvi, kassi või pistriku kujul. 

    Ra
    Ra (ka Reegiptuse- ja kopti keeles päike) on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma.
    Ra kultuse keskus oli Heliopolis.
    Ra on Gebi ja Nuti poeg. Tema tütar on Maat.
    Ra nimi hieroglüüfides:
    r
    a
    N5
    Z1
    C2

    või
    N5
    Z1
    C2

    või
    C2N5
  • Ra-Harahte
  • Renenutet
  • Reshep

S

  • Sah ja Sopdet (Sothis)
  • Satet - tulvavee jumalanna. Satetit peeti ka üheks Isise esinemisvormiks.
  • Satis
  • Sebiumeker
  • Sefkhet-Abwy
  • Sehmet (Sahmet) - sõja, põua, haiguste ja tervistamise jumalanna. 
    Sekhmet.svg
    Sehmet ehk Sahmet 'vägev' on egiptuse mütoloogias, sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja.
    Teda kujutatakse metsiku, sõjaka ja hirmuäratava lõvipeaga naisena, kes kannab peas päikeseketast. Tema lõvisuust väljuvad kõrbetuuled.
    Ta on sõjakas jumalanna, kes kehastab kõrvetavat päikest. Re maksab tema kaudu kätte mässulistele inimestele. Sehmeti hõõguv keha ja säravad nooled hävitavad kuninga vaenlasi.
    Ta võis tuua konflikte, epideemiaid ja surma, kuid preestrid võisid teda palvetega leebeks teha, nii et ta oma ähvardused tagasi võttis.
  • Seker
  • Sekhmet (Sehmet) - sõjakas päikesejumalanna
  • Sepa
  • Serapis
  • Selket, Serqet (Selkis) - skorpionide jumalanna. 

    Selket - Serket
    Selket 'hingata laskja' oli egiptuse mütoloogias jumalanna, keda on seostatud skorpioniga.
  • Seshat
  • Seth ehk Set - hävingujumal, kurjuse jumal, Osirise vend ja põlisvaenlane. 
    Set.svg
    Seth (sw-t-ḫ Stẖ (Sū́tVẖ/Sū́tVẖ = suteh); Uue Riigi ajal kadus lõpust ḫ (=Sḗt) ja see vorm levis ka esimesel aastatuhandel m.a.j, seetõttu on kopti keeles Sēt ning kr keeles 2 vormi Σηθ Seth ja Σετ Set) on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise (oma venna) tapja.
    Teda kujutati eesli peaga. Seth oli Vana-Egiptuse usundis kõrbe-ja kaosejumalus.
    Tüvest seth pärineb kuninga (vaarao) nimi Sethos.
  • Shay
  • Shesmetet
  • Shesmu
  • Sia
  • Sobek - 

    Sobek
    Sobek on egiptuse mütoloogias krokodilli peaga jumal, vete valitseja ning viljakusejumal.
  • Sons
  • Sopedu

Š

  • Šu, taeva ja õhu jumal, Shu-Ra ja Hatori poeg. 
    Shu with feather.svg
    Shu.svg

T

  • Ta-Bitjet
  • Tasenetnofret
  • Taweret
  • Tayet
  • Tefnut - niiskuse jumalanna. Tefnut on vanaegiptuse mütoloogias vee- ja viljakusjumalanna. Tefnut on Ra tütar, Šu õde ja naine, ning Gebi ja Nudi ema.
  • Tatenen - ürgne loov jumal
  • Thoth (Tehuti) - ürgjumal, Hermopolises austati peajumalana. Iibise- või paavianikujuline tarkuse-, maagia-, kirja-, arvutus-, seaduste ja tekstide jumal. Thoth oli ka kuujumal, kuusilm, s.t. ajaarvamise jumal. 
    Thoth.svg
    Thot (Thoth) on vanaegiptuse mütoloogias tarkuse- ja kuujumal.
    Teda kujutati iibise või paaviani peaga.
    Thot esines kohtukirjutajana. Näiteks arvutas ta välja jumalate ja inimeste eluaja pikkust.
    Egiptlased nimetasid ürgookeani Nuniks, sellel oli küngas. Künkale lendas Thot, munes muna. Munast koorus järgmine jumal, kes lõi maailma.
    Kreeklased samastasid Thoti Hermesega, sest ta esines jumalate saadikuna.

W

Y




teisipäev, 28. detsember 2021

Vana-Egiptus






Giza püramiidid
Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².
Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr.

Määratlus





Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 1–20 km (teistel andmetel 8–25 km; keskmiselt 5–10 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150–200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Peale Niiluse oru ja delta hõlmas Vana-Egiptus Al-Fayyūmi oaasi (ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka Sahara idaosa oaasid).
Herodotos määratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on kõik need, kes elavad allpool Elephantine linna ning joovad vett Niiluse jõest."
Egiptuse lõunanaaber oli Nuubia.

Nimi





Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígyptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka-Ptah) ehk Hikupta või Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': kiilkirjaline vorm umbes aastast 1400 eKr), mis tähendas 'jumal Ptahi hinge (ka) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue riigi ajal ehitatud Ptahi templist. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks.
Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; või "Kemi"; kopti keeles Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Dešret, ta dešer) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.
Kaananlased ja babüloonlased nimetasid Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.
Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'.

Looduslikud tingimused





Egiptuse asend


Vana-Egiptuse kaart, millel on näidatud dünastiate aja (umbes 3150 eKr – 30 eKr) tähtsamad linnad ja paigad
Egiptus asetseb Aafrika mandri kirdenurgas ning on kitsa Suessi maakitsuse kaudu karavanitee vahendusel ühenduses Ees-Aasia kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine Troopilise Aafrika ja Vahemere maadega. Küllaltki varakult võtsid muinasegiptlased teedena kasutusele kuivanud jõesängid (vadid), mis viisid Niilusest Punase mere kaldale, kust avanesid mereteed Siinai poolsaareleAraabiasse ning Bab el Mandebi väina kaudu tänapäeva Somaaliasse (kus arvatavasti asus Puntimaa).
Egiptus asus otsekui ristteel, kust oli ühendus paljude maadega, kuid see ühendus realiseerus siis, kui egiptlased olid kõik teed kasutusele võtnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt üsna isoleeritud. Niiluse raskesti läbitavad kärestikud takistasid suhtlemist lõunapoolsete maadega (kärestikest saab küll kergesti jõekaldaid mööda ringi minna, kuid kitsas jõeorus on vähe haritavat maad ja toitu), Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad nomaadid, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.
Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul, mil egiptlaste asualade ümber tekkis kõrb. Kesk-Holotseenis sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistõttu mõlemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajõgesid.

Sõltuvus Niilusest

Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud Al-Fayyūmi oaas) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste Niiluse üleujutustega, millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. (1830. aastal ehitati lüüsid ja tammid, mis mõjutasid vee loomuliku käiku, ja 1971. aastal rajatud Aswāni tammiga tehti Niiluse üleujutustele lõpp.) Ida-Aafrika mägedest pärinev üleujutusvesi jõudis Aswāni ja Ülem-Egiptuseni juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tõusis ning kohale jõudis viljakat muda.

Riik





Kuningas

Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest.
Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Uuemate uurimuste järgi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus. Eri dünastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tähtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rõhku, seevastu 17. dünastia ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vähetähtsad.
Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus küllaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga.
Valitseva kuninga võimu ja au kajastas ka tema titulatuur. Igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle võis tal olla aunimetusi. Kuninga nimedest tuntuim on Horose-nimi – epiteet, mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mõne aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel pir-o ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest pärineb sõna "vaarao".
Kuninga positsioonist annavad tunnistust võimsad hauarajatised, näiteks Abydos kõige varasemal ajal, püramiidid Vana riigi ajal ja Kuningate org Teebast läänes Uue riigi ajal.

Preestrid

Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud.
Kui Egiptusest sai 18. dünastia ajal majanduslikult ja poliitiliselt võimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.
Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.
Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes Amoni templites Teebas (Luxor), Ptahi templites MemphisesRa templites Heliopolises ja Thoti templites Hermopolises.
Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, mistõttu Vana-Kreekas jäi mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast.

Haldusjaotus

Egiptus oli varajasest dünastiate ajast saadik jaotatud haldusüksusteks, mida nimetatakse noomideks. Noomide eesotsas olid nomarhid.
Noomide arv kasvas. Ülem-Egiptuse lõplik noomide arv 22 kujunes välja 5. dünastia ajaks. Alam-Egiptuse lõpliku noomide arvuni (20) jõuti antiikajal.

Sõjavägi

Suhteliselt isoleeritud asendi tõttu ei olnud Egiptusel eriti karta. Egiptuse üleoleku tõttu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool Niilust elavate kõrbehõimude katsed sisse tungida.
Vanas riigis oli alalised sõdurid, kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sõdureid appi.
I vaheperioodil tekkis vajadus alaliste sõjaväeüksuste järele. Kohalikud valitsejad organiseerisid oma väikesed sõjaväed. Võeti kasutusele välismaa palgasõdurid.
Keskmise riigi ajal oli hästi korraldatud sõjavägi (jalavägi ja ka merevägi), mida vajaduse korral toetasid kohalikud väed. Alates 12. dünastiast tungisid egiptlased Nuubiasse ning rajasid sinna oma kindlustused.
18. dünastia ajal hakkas Egiptus võitlema ülemvõimu pärast Süüria ja Palestiina aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjaväge. Võeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Strateegia ja taktika muutusid üha tähtsamaks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse.
Hilisel dünastiate ajal koosnes sõjavägi peamiselt välismaa palgasõduritest.
Egiptuses kasutati relvadena vibukilpioda, keppi, sõjakirvest, kõverat saablitnuiapistoda ja viskoda.

Ühiskond





Perekond ja seksuaalsus

Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.
Kogu omand kuulus perekonnale.
Kõige tavalisem oli tuumikperekond, ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.
Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu võis olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalneAbielurikkumine oli mõlema abikaasa puhul tõsine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.
Et keskmine eluiga oli lühike, väärtustati viljakust ja järglasi. Maaharimine nõudis palju tööjõudu, mistõttu maaharijatel oli tähtis saada järeltulijaid.
Erootilised stseenid hauakaunistustel ja kirjalikes allikates annavad tunnistust sellest, et muinasegiptlased pidasid au sees ka seksuaalset naudingut. Hilisematest aegadest on teateid ka lesbilisusest.
Meditsiinilised tekstid käsitlevad sünnitusabiabortiviljatustviljatusravi ja sündimusprognoose.
Seksuaalsusel oli ka religioosseid aspekte. See oli seotud loomisega ning oli tähtis ka seoses taassünniga teispoolsuses.
Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasühineda.
Poeg jätkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu kastisüsteem, vähemalt üksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti võimekust sugulusest olulisemaks.

Soorollid

Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega.
Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad räägivad peamiselt ülemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli juriidiliste õigustega isik, tal võis olla omand, ta võis pärida ning pärandada oma omandiosa testamendiga. Abielulahutuse puhuks tagas abieluleping naisele majandusliku toe. Kuigi lahutused olid haruldased ja eluiga oli vaid 20 aasta ringis, esines sageli varanduse üleminekuid ja keerukaid pärimisasju. Lesestuda võidi mitu korda. Kuigi abikaasad olid juriidiliselt põhimõtteliselt võrdõiguslikud, ei olnud kunagi täielikku võrdõiguslikkust. Tavaliselt läks pärandus isalt lastele.
Väga vähesed naised oskasid lugeda ja kirjutada, mida aga nõuti ametnikelt. Mõnel naisel oli kohustusi väljaspool kodu. Nad võisid olla preestrid või arstid; on teada ka, et naisi on kasutatud näiteks kudumistöökodades. Põllutööd tegid ainult kõige madalamate kihtide naised. Kuninga abikaasal ja emal oli kõrge staatus. Markantne naine oli Amenhotep IV abikaasa Nefertiti. Oli ka naismonarhe, näiteks Hatšepsut.

Igapäevaelu

Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi.
Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi (puuseppi, paadimeistreid, kullasseppiseppipottseppi, köiepunujaid, müürseppikiviraidureidlihunikkepagareidõllepruule). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa.

Orjapidamine

Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel võis olla omand, mida nad ise käsutasid, nad võisid palgata töölisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem pärisorjuse kui orjusega. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid. Pärisorjad tegid mitmesugust tööd põllul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa.

Majandus





Põllumajandus

Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. Oktoobris ja novembris, kui üleujutuste vesi oli taganenud, külvati ning jaanuarist, eriti märtsis ja aprillis, koristati saaki.
Kunstlikuks niisutuseks juhiti üleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse jõe lähedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside süsteemi abil edasi. Niisutust korraldati tavaliselt kohalikul või piirkondlikul tasandil. Erandlik oli olukord Al-Fayyūmi oaasis, kus keskvõim 12. dünastia ajal kasutas põllumaa saamiseks suurt järve, kust tuli suure tööjõukuluga vett ammutada. Vee mehaaniliseks tõstmiseks tunti ainult šaduffi, mis võeti kasutatusele Uue riigi ajal; mastaapseteks töödeks see ei sobinud.
Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulaukusibulatsalatitmeloneidkurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja datlid.
Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel.
Põllumajanduse lahutamatu osa on kalender. Egiptuses oli kasutusel 360-päevane päikesekalender. Aasta algas täht siriuse tõusuga mis jäi suvise pööripäeva lähedale. Kõige suurejoonelisem talvise päikesetõusu vaatlemise rajatis on Amon-Re tempel Karnakis Luksori lähedal. Aastal 1480 eKr. ehitati templile juurde pidustustehall ja päikesevaatlusruum. Päikesetõusu vaatlemine muutus vaarao ja preestrite privileegiks.

Papüürus

Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse.

Maavarad

Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel kõrbealal leidus karneooligranaatijaspistmäekristalliamasoniitikulda ja hõbedatSiinai poolsaarel ja idakõrbes leidus rikkalikult vaske, kuid pronks võeti kasutusele alles Uue riigi ajal. Söögisoodatkeedusoola ja pesusoodat kasutati mitmel tööstuslikul otstarbe. Kvartsist valmistati klaasi. Palju leidus lubjakivi ja liivakivi, millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus graniitibasaltidioriitidoleriitialabastritserpentiini ja talki, mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud.

Ajalugu



Vana-Egiptuse elu koondus ümber Niiluse. Niiluse poolt üleujutatav viljakas tasandik võimaldas luua paikse agraarmajanduse ning keerulisema, tsentraliseeritud ühiskonna, millest sai tsivilisatsiooni ajaloo üks nurgakivisid. Nomaadidest (küttidest-korilastestanatoomiliselt tänapäevased inimesed asusid Niiluse orgu elama Keskpleistotseenis umbes 120 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi lõpuks muutus Põhja-Aafrika ariidne kliima aina kuumemaks ja kuivemaks, mistõttu inimesed olid sunnitud koonduma Niiluse äärde.

Eeldünastiline periood


Tüüpiline Naqada II gasellidega kaunistatud anum (eeldünastiline periood)
Eeldünastilisel perioodil ja varadünastilisel perioodil oli Egiptuse kliima palju vähem ariidne kui tänapäeval. Suured alad olid kaetud puudega savanniga, kus elas palju kabjalisi. Taimestik ja loomastik oli palju rikkam ning Niiluse ääres elas palju veelindeJahipidamine oli väga tavaline. Sellesse aega langeb ka paljude loomade esmakordne kodustamine.

VANA-EGIPTUS

Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb
VANA-EGIPTUSE KULTUUR

Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos.

Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama.

Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad.

Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega

VAARAODE VÕIM
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti.
JUMAL-KUNINGAD
Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad.
ÜHISKONDLIK KORD
Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka".
KAUPADE KAALUMINE
Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu.
Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas.
INIMESTE JUMALAD
Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena.
Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos.

JUMALATE AUSTAMINE
Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki.
VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS
Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada.
MUUMIATE TEGEMINE
Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale.
REIS OSIRISE JUURDE
Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale".
SFINKS
Sfinksil oli inimese pea( mõistuse sümbol) ja lõvi keha( jõu sümbol). Koos tähistavad need kuninglikku võimu.
PÜRAMIIDIDE EHITAMINE
Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao hauakamber asus püramiidid keskel. Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20 aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.
KUNINGATE ORG
Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri
KOLME AASTAAJA JÕGI
Egiptust nimetati Niiluse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas papüürus ja kui Niiluse üle kallaste ujutas, tekkis jõe äärde rammus muda. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini.
PÕLLUHARIMINE
Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel ei lubatud töötada tööriistadega, millel oli lõiketerad, nende ülesandeks oli tuulamine. Viljakasvatamise kõrval pidasid talupojad ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesid.
PEREKONNAELU
Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud tellistest. Majade katustel valmistati toitu. Muistsed egiptlased abiellusid varakult, tüdrukutest said pruudid 12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt.
RIIETUS
Muistses Egiptuses kanti valgest linasest riidest rõivaid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Lapsed riideid ei kandnud. Inimesed armastasid kanda ehteid ja kasutati palju kosmeetikat.
KIRJUTAMINE JA HARIDUS
Vanad egiptlased kasutasid piltkirja-hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud olid emadega kodus.
RAVITSEMINE JA MAAGIA
Muistses Egiptuses panid arstid luumurdudele puust lahased, mis seoti kinni taimekiududega. Samuti puhastasid arstid haavu õli ja meega. Nad kasutasid opereerimisel nuge, tange ja metall- või puusonde. Kui ravi ei andnud soovitatud tulemusi, pöörduti maagia poole. Inimesed kandsid amulette, et hoida eemal haigusi ja õnnetusi. Mõnikord sõi ema ära hiire, et ravida haiget last. Hiire luud pani ta kotikesse, sidus kotile sõlme peale ja riputas lapsele kaela.
KUNSTNIKE TÖÖ
Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat.

Egiptus (Vana-Egiptus)

Egiptus vaaraode ajal umbes 2900–525 eKr
Niiluse orus arenes põllukultuuride viljelemine, siin tekkis üks esimestest kõrgkultuuridest. Vana riigi ajal (umbes aastast 3000 eKr) umbes 2900 eKr ühinesid Alam- ja Ülem-Egiptus üheks riigiks. Egiptuse ajaloos eristatakse
  • Vana riigi (u 2778–2263 eKr, 3.–10. dünastia)
  • Keskmise riigi (2040–1730 eKr, 11.–13. dünastia)
  • Uue riigi (1562–1085 eKr, 18.–20. dünastia)
  • Hilis-Egiptuse (1085–332 eKr, 21.–31. dünastia) ja
  • Kreeka-Rooma aega (332 eKr – 395 pKr).
Vana riigi ajal arenes Niiluse orus ühtne tugeva keskvõimuga riik; pealinn oli Memphis. Valitses päikesejumala Amon-Ra kultus, maapealseks jumalaks oli piiramatu võimuga vaarao. Umbes 2600 eKr püstitati esimene püramiid – vaarao Dzoserile, Saqqārah'sse, umbes 2500 eKr ehitati Giza püramiidid. Tekkis preester- ja ametnikkond, arenes hieroglüüfkiri.
12. dünastia ajal (1991–1786 eKr) toimus Keskmise riigi tõus. Vaheperioodi ajal ühines Egiptus uuesti, pealinn oli Teeba. Tekkis impeerium, tehti sõjaretki Nuubiasse ja Süüriasse, püramiidide asemel rajati teisi hiiglaslikke haudehitisi ja templeid. Keskvõim nõrgenes, Väike-Aasiast tulnud hüksoslased vallutasid Egiptuse ja panid aluse teisele vaheperioodile, pealinn oli Avaris.
Uue riigi ajal tõrjuti hüksoslased välja, pealinn oli Teeba. 18. dünastia ajal (1562–1308 eKr) oli Egiptus sõjaväeline suurriik, mis oli laienenud Eufrati ja Nuubiani (vaarao Thutmosis I, kuninganna Hatšepsuti ja Thutmosis III ajal). Amenhotep IV (Ehnaton [1361–1340 eKr]) ajal valitses päikesejumal Atoni kultus, pealinn oli Ahet-Aton (AI-'Amārinah). Tema järglased taastasid Amoni kultuse ja tõid pealinna tagasi Teebasse. Ramses II rajas sinna uue pealinna. Ramses III allutas 12. sajandil eKr nn mererahvad.
Kolmandal vaheperioodil kaotati vallutatud alad, võimul olid liibüalastest valitsejad. Nn Hilis-Egiptuse ajajärgul (1085–332 eKr) oli ta Pärsia satraapkond. Ptolemaioste dünastia ajal (323–30 eKr) kuulus Egiptus Kreeka kultuuripiirkonda (hellenistlik riik). Egiptus oli ajuti maailma võimsaim riik. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Viimane valitseja Kleopatra tegi 30 eKr enesetapu. 30 eKr sai Egiptusest Rooma, 395 pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) provints.

esmaspäev, 27. detsember 2021

Esiaeg Euroopas ja mujal maailmas


Esiaeg (inglise keeles prehistory) ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal. Näiteks
Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
Eesti esiaja lõpuks peetakse üldiselt 13. sajandi algust, kui Eesti alad aastail 1208 – 1227 toimunud ristisõja käigus vallutati.

Esiaja periodiseerimine


Inimühiskonna kõige kaugemat minevikku nimetatakse ka ürgajaks.
Esiaja periodiseerimisel on üldiselt aluseks põhiline materjal, millest valmistati tööriistu ja relvi. Esiaja perioodid on vastavalt:
Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel eneoliitikum ehk vase-kiviaeg.
Eri piirkondades võisid esiaja teatud perioodid olla erineval ajal või ka puududa. Näiteks Põhja-Euroopas lõppes kiviaeg umbes 1500 eKr, pronksiaeg kestis umbes 500. aastani eKr ning rauaaeg umbes 1000.–1200. aastani pKr.

Esiaja uurimine


Esiaega on võimalik uurida eelkõige aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Muististe uurimisega tegeleb arheoloogia. Esiajaloo kohta võib saada ka füüsilise antropoloogiakeeleteaduse ja geneetika meetodite abil.
Esiajal elati kogukondlikult (perekondlikust), tegeleti küttimise, korilusega. Kaugmaasuhted puudusid. Ehitati hütte, tehti keraamikat, tehti lõket.

neljapäev, 23. detsember 2021

Eesti Vabariigi taastamisest tänapäevani

Eesti Vabariik alates 1991. aastast


Eesti haldusjaotus
1990. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu esimeheks valitud Edgar Savisaare valitsus jätkas ametis ka Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991, toimides kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 de facto Eesti Vabariigi valitsusena. Üleminekuaastatel algatati arvukalt reforme, millest mitmeid jätkasid järgmised valitsused. Tollal loodud erakondadest üks pikaealisemaid on 1991. aastal Savisaare algatusel asutatud ja 2017. aastani valdavalt tema juhitud Eesti Keskerakond.
1992. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ning võeti kasutusele oma rahaühik, Eesti kroon. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne Riigikogu ning president. Presidendiks valiti senine välisminister Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda.
1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus Mart Laari esimene valitsus ning ametisse sai Andres Tarandi valitsus, mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks".
1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi. Sama aasta oktoobris puhkes aga lindiskandaal, mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.
1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Valitsus viis lõpule liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga, kaotas ettevõtete tulumaksu, juurutas Eesti ID-kaardi ja algatas Tiigrihüppe projekti. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai Siim Kallas. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel.
2001. aastal võitis Eesti esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistluse, kus teda esindasid Tanel Padar ja Dave Benton. Seetõttu korraldati 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas.
2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku KeskerakondaJuhan Partsi valitsuse ajal (2003–2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti.
2005. aastal sai järjekordse valitsuskriisi järel peaministriks Andrus Ansip Reformierakonnast. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, sellest alates aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast Sotsiaaldemokraatliku Partei lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, kuid valimiste järel jätkas enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves.
2007. aasta 26.-29. aprillil toimusid Tallinnas ja veel mõnes Eesti linnas nn pronksiöö tänavarahutused, mille ajendiks sai valitsuse otsus teisaldada 1947. aastal kesklinna paigaldatud Nõukogude sõdurite mälestusmärk, nn Pronkssõdur, Kaitseväe kalmistule. Rahutustes osalesid peamiselt Eesti venekeelsed elanikud, neid kajastas laialdaselt Venemaa meedia ning aktsiooni valmistasid ette Venemaalt toetust saanud aktivistid. Rahutustel oli pikaajaline mõju rahvussuhetele Eestis, samuti Eesti ja Venemaa suhetele. Eesti-Vene suhted halvenesid veelgi Vene agressioonide tõttu Gruusias (2008) ja Ukrainas (2014), mille mõjul algatatud Euroopa Liidu sanktsioonidega liitus ka Eesti.
2008. aastal tabas ülemaailmse majandussurutise mõjul Eestit tõsine majanduslangus, mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Ehkki otsene langus kestis vaid 2009.-2010. aastani, võttis kriisieelsete majandusnäitajate taastumine veel aastaid. Valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.
2012. aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tõus. Üle maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe ACTA vastu toimusid Eestis 11. veebruaril 2012 Tallinnas ja Tartus. Protestilaine ja samal aastal avaldatud "Harta 12" mõjul algatati Rahvakogu veebiportaal ja protsess, mis tipnes Rahvakogu arutelupäevaga 6. aprillil 2013. Rahvakogus pakutud ideede otsene mõju Eesti seadustele jäi napiks, ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist mõju.
Pärast pikaajalise peaministri Ansipi tagasiastumist 2014. aastal jätkus Reformierakonna valitsusaeg 2016. aastani, mil erakond esmakordselt pärast 1999. aastat taas opositsiooni jäi ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad Keskerakonna juhtimisel. Valitsusevahetuse võimalikuks saamist mõjutas oluliselt Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare sunnitud taandumine tipp-poliitikast seoses 2015. aastal alanud tõsiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga. 2016. aastal valiti Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid, iseseisva Eesti esimene naisriigipea.
2017. aastal jõudis lõpule Eesti omavalitsuste haldusreform, mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja, kuna Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua. Eesistumist on hinnatud edukaks, kuna ettevalmistusaja lühidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta. Algse kava kohaselt oleks eesistumine kattunud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga, mida 2018. aastal tähistati laiaulatuslikult, eelkõige arvukate kultuuriüritustega. Tähistamise periood algas  2017 ja lõppes 2. veebruar 2020 (Tartu rahu aastapäev; Eesti Vabariigi de jure tunnustamine)
Aastal 2019 toimusid Eestis riigikogu valimised.