Budismi neli õilast tõde

Neli õilsat tõde on budismi aluspõhimõtted, mis on kirjas Tipitakas ja paljudes teistes budismi tekstides ning mida peetakse esimeseks õpetuseks, mille Buddha andis oma jutluses "Seadmuseratta käimapanemine"  Varanasi linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma viiele kaaslasele.

Loetelu

1. Tõde kannatusest (paali keeles dukkha ariya sacca).
2. Tõde kannatuse põhjustest (dukkha samudaya ariya sacca).
3. Tõde kannatuse lakkamisest (nirodha ariya sacca).
4. Tõde kannatuse lakkamiseni viivast kaheksaosalisest teest (dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca).

Tekst

„ See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on janu (tanhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, ja nimelt lõbujanu, elujanu ja surmajanu.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisest. Selleks on tolle janu jäägitu kiretu kadumine, tolle hülgamine ja mahajätmine, tollest vabanemine ja uuesti mitte ihkamine.
See aga, kerjusmungad, on õilis tõde kannatuse kadumisele viivast teest. Selleks on õilis kaheksaastmeline tee, ja nimelt: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige toimimine, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine.“

Kolmeastmeline tee

Nelja õilsat tõde vaadeldakse kolmest erinevast aspektist. Seda nimetatakse ka kolmeastmeliseks teeks.
Esimene aste on darśanamārga – nägemise tee (“õilis tõde kannatusest andis mulle silma näha” jne) – seda teed lihtsalt nähakse, ilma seda iseenese peal rakendamata.
Teine aste on bhāvanāmārga – kujustamise tee (“tunda on vaja just seda õilsat tõde kannatusest”) – kui ma seda endale ütlen, siis nõnda tõmban ma selle tõe endale sisse ja kujustan enda sees tema olevaks.
Kolmas aste on aśaikshamārga – mitte õppimise tee (“ma tunnen seda õilsat tõde kannatusest”) – see teadmine väljendab seda, et õppida ei ole enam vaja.
Edasi vaadeldakse ka ülejäänud kolm tõde samamoodi läbi, igaüks kolm korda, st kolmes järgus: neli korda kolm annabki kokku kaheteistkümnel moel.

Mahajaana

Mahajaana budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb buddha igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (tathagatagarbha).

Bodhisattva

Bodhisattva (paali k. bodhisatta, sanskriti k. 'virgumisele püüdlev olend'; "virgumisolend"), on budismis olend, kes on otsustanud saada buddhaks, et aidata kõikidel olenditel kannatustest vabaneda. Eriti oluline on bodhisattva tee mahajaana budismis.

Bodhisattva theravaadas

Theravaadas nimetatakse bodhisattaks eelkõige Buddha Šākjamunit enne tema lõplikku virgumist.
Tipiṭaka toob ära ka Gotama Buddha kuue eelkäija nimed, kes kõik olid bodhisattad.
Tulevase bodhisatta’na on Buddha konkreetselt nimetanud vaid Metteya’t (skt.: Maitreya), kellest saab järgmine Buddha. 
Hetkel viibib Maitreja Tušita taevas oodates õiget aega inimeste maailma sündimiseks, et siin buddhaks saada.

Bodhisattva mahajaanas

Mahajaanas hakati bodhisattvateed nägema kõikide inimese jaoks kättesaadava vaimse teostusviisina. Bodhisattvateed, mis päädib peale loendamatudi uuestisünde buddha seisundiga, arvatakse olevat arhati teest kõrgem. Selle ülistuseks on loodud mahajaanas loendamatul arvul suutraid ja juhiseid kuidas seda teed käia.
Bodhisattvat iseloomustavad kolm omadust: sügav duaalsust ületav mõistmine, kõikehõlmav kaastunne ja virgumismeel (sanskriti k. bodhicitta) ehk soov saada buddhasks, selleks, et vabastada kõik olendid sansaarast.

Bodhisattvatee tasemed mahajaanas

"Kümne taseme suutra" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) jagab bodhisattvatee kümneks tasemeks (sanskriti k. bhūmi):

1. rõõmustav,
2. plekitu,
3. helendav,
4. kiirgav,
5. raskestivõidetav,
6. silme ees olev,
7. kaugeleulatuv,
8. vankumatu,
9. tark,
10. dharmapilv.

Esimesele tasemele jõutakse pärast virgumismeele (sanskriti k. bodhicitta) tekkimist; kuuendal tasemel omandab bodhisattva arhatiks saamiseks vajaliku mõistmise ning jätkab bodhisattva tõotuse väel liikumist täiusliku buddhasuse poole. Kaheksandal tasandil ei saa bodhisattva enam tagasi langeda ning võib õpetamiseks valida erinevaid kehasid. Üheksandal tasandil valdab ta kõiki dharma aspekte ning kümnendal tasemel omandab ta võime ilmuda mitmes kehas korraga, et võimalikult paljusid olendeid aidata.

Ületavad toimingud

Teed järgides teostavad bodhisattvad kuut ületavat toimingut (sanskriti k. pāramitā):

• ületav annetamine (sanskriti k. dāna pāramitā);
• ületav kõlblus (sanskriti k. śīla pāramitā);
• ületav kannatlikkus (sanskriti k. kṣānti pāramitā);
• ületav tarmukus (sanskriti k. vīrya pāramitā);
• ületav mõtlus (sanskriti k. dhyāna pāramitā);
• ületav mõistmine (sanskriti k. prajñā pāramitā).

Selline kuueliikmeline loetelu esineb paljudes mahajaana tekstides, muuhulgas "Ületava mõistmise suutrates" (sanskriti k. prajñapāramitā-sūtra) ja "Lootossuutras". Selleks, et viia ületavad toimingud vastavusse bodhisattvatee kümne tasemega, lisatakse "Kümne taseme suutras" (sanskriti k. Daśabhūmika-sūtra) neile kuuele veel neli:

• ületav oskuslike vahendite valdamine (sanskriti k. upāya pāramitā);
• ületav tõotus/püüdlus (saada buddhaks) (sanskriti k. praṇidhāna pāramitā);
• ületav vägi (sanskriti k. bala pāramitā);
• ületav teadmine (sanskriti k. jñāna pāramitā).

Arutelu

Mõnikord vastandatakse arahandi tee bodhisatta teega ja arvatakse, et arahant on theravaada ideal ja bodhisatta mahajaana virgumise tee. Selline väärarusaam domineerib mahajaana koolkonna järgijail, kel puuduvad teadmised theravaada õpetusest, ja neil, kes pole tuttavad theravaada bodhisatta õpetusega või siis mõlema eeltoodud teguri koosmõjul. 
Mahajaana bodhisattva ideaali populaarse käsitluse kohaselt loobub bodhisattva täielikult buddhasusest, selleks et pühenduda olendite vabastamisele. Eelneva põhjal peaks olema selge et niisugune käsitlus moonutab asjade tegelikku seisu. Bodhisattvat kannustab kaastunne ning selle tõttu ei tohi ta virgumisest loobuda, kuna just virgunud meeleseisund on teiste olendite aitamiseks efektiivseim. Ning kujutlust nirvaanast kui maailmast eraldi asetsevast paigast, kuhu virgunud inimene "läheb", asutakse mahajaana metafüüsikas eitama, kuna nii sansaarat kui ka nirvaanat iseloomustatakse tühjuse kaudu ning seetõttu ei saa need teineteisest põhimõtteliselt erineda.
Maahajaana ideaali kohaselt võtab bodhisatta enda kanda kõikide teiste kannatused ning virgub alles viimasena, siis kui kõik teised inimesed ja olendid on virgunud. On selge, et teiste kannatusi ei saa keegi enda kanda võtta, vastasel juhul oleks Buddha oma täiuslikus kaastundes kõik olendid juba kannatustest vabastanud. Selline mõtteviis eitab ka teo ja tagajärje seadust: keegi teine ei saa meie teo vilju ja meie ei saa oma tegude vilju teistele üle kanda. Ka pälvimuste ülekandmine ei tähenda seda, et meie pälvimused "lähevad teistele üle" - see on väär õpetuse tõlgendamine. Kellelegi teisele pole võimalik oma teo vilju üle kanda, nagu pole ka võimalik võtta enesele kellegi teise teo vilju. Buddha on öelnud, et ta saab näidata vaid teed, kuid teel peame ise käima. Kannatuste enesele võtmise idee on põhimõttelises vastuolus Buddha õpetuse baaspõhimõtetega.

Kalama Sutta

Kalama Sutta on Buddha õpetus, mis leidub Tipitaka Sutta Pitaka Aṅguttara-nikāyas (AN 3:65) ja milles soovitatakse kriitilist mõtlemist. See tekst on laialaselt tuntud nii theravaada kui mahajaana budismis.

Sisu

Kord kõndinud Buddha koos oma kaaslastega läbi Kesaputta linna, kus elas kalama rahvas. Sealt oli läbi käinud palju õpetajaid, kes kõik olid kiitnud oma õpetust ja maha laitnud eelmiste ja järgmiste õpetajate omi. Rahvas palus, et Buddha aitaks neil selgusele jõuda, keda uskuda ja keda mitta.
Buddha selgitas, et ei tule kohe uskuda midagi vaid teatud tunnuste põhjal ning loetles neid tunnuseid.

„1. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et kõik sellest räägivad.
2. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on legendaarne.
3. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on traditsioon.
4. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on kirjas pühades tekstides.
5. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on loogiline.
6. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on filosoofiline.
7. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see on tõenäoline.
8. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et see sobib muude arvamustega.
9. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et seda rääkis usaldusväärne isik.
10. Ei ole vaja uskuda midagi vaid seepärast, et seda rääkis auväärne Õpetaja.“

Tõlgendused

Ehkki teksti ja akadeemiliste käsitluste põhjal julgustab Buddha siin inimesi vaid kriitiliselt mõtlema ja iseseisvalt otsustama, on Kalama Suttat laialdaselt kasutatud ka näitena selle kohta, et budism ei ole usund ega uskumus ning samuti leidub tõlgendusi, mille kohaselt julgustatakse siin kõiges kahtlemist ja nihilismi.

Aṅguttara-nikāya

Üks-rohkem õpetussõnade kogu' (sanskriti keeles ekottara-āgama) sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11. alaossa, kus kirjeldatakse vastavalt alaosa järjekorranumbrile eksisteerivaid asju ja nähtusi.

Aṅguttara-nikāya (paali keeles ’üks-rohkem õpetussõnade kogu’, ka ‘jaotuste kogumik’), lühendatult AN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka neljas kogumik, milles sisaldub 9557 suutrat. Vastab sanskritikeelsele Ekottara-āgama’le.
Aṅguttara-nikāya koosneb 11 osast, kusjuures iga osa sisaldab arutlusi nähtuste üle, mis koosnevad antud osa järjekorranumbrile vastavast arvust elementidest. Näiteks neljas osa sisaldab käsitluse neljast õilsast tõest.
Üks tuntumaid on Kalama Sutta (AN 3:66), milles Buddha soovitab kriitilist suhtumist.

Saṃyutta-nikāya

Rühmadeks jaotatud õpetuste kogumik (sanskriti keeles saṃyukta-āgama) sisaldab 2904 (7762) suttat, koosneb 56 rühmast, 5 peatükist; 6 raamatust.

• Sagāthavagga-saṃyutta – 'jumaluste rühm'
• Nidānavagga- saṃyutta – 'sõltuvusliku tekkimise rühm'
• Khandavagga- saṃyutta – '5 isiksuse koostisosa'
• Saḷāyatanavagga- saṃyutta – '6 taju'
• Mahāvagga- saṃyutta – 'valgustumine'

Saṃyutta-nikāya (paali keeles ‘ühendatud õpetussõnade kogu’), ka "rühmade kogumik", lühendatult SN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka kolmas kogumik, milles sisaldub ligi 3000 suutrat. Koosneb 56 peatükist ning jaguneb viieks rühmaks. Saṃyutta-nikāya vastab sanskritikeelsele Samyukta-āgama´le, mis pole aga säilinud.

• Sagatha-vagga (SN peatükid 1 – 11). Värssides suttade kogumik, sisaldab ka mitmeid mujal Tipitakas leiduvaid osi, nagu Dhammapada jmt.
• Nidana-vagga (SN peatükid 12 – 21). Suttad, mis käsitlevad peamiselt sõltuvuslikku tekkimist.
• Khandha-vagga (SN peatükid 22 – 34). Suttad, mis käsitlevad peamiselt khandhasid.
• Salayatana-vagga (SN peatükid 35 – 44). Suttad, mis käsitlevad peamiselt meeletajusid. Kõige tuntum neist on "Tulejutlus" (Adittapariyaya Sutta), (SN 35.28), ka Āditta Sutta (SN 22.61).
• Maha-vagga (SN peatükid 45 – 56). Kõige mahukam suttade kogumik. Sisaldab muuhulgas Õilsat Kaheksaosalist Teed (peatükk 45), õpetust dhyānadest (53), Seadmuseratta käimapanemist (56:11) ja palju muud.

madhyama-āgama ehk Majjhima-nikāya

Keskmiste õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles madhyama-āgama) sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

Majjhima-nikāya (paali keeles ‘keskmiste õpetussõnade kogu’), lühendatult MN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka teine kogumik, vastab sanskritikeelsele Madhyama-āgama’le.
Majjhima-nikāya sisaldab 152 suutrat, mis on jaotatud kolme ossa, esimeses kahes on 50 ja kolmandas 52 teksti. Iga osa on omakorda jaotatud viieks tsükliks, igaühes 10 (kolmanda osa viimases 12) suutrat.
Majjhima-nikāya tekstid on lühemad kui Dīgha-nikāya suutrad, kuid temaatiliselt mitmekesisemad, käsitledes peaaegu kõiki Buddha õpetuse olulisi valdkondi. Paljud Majjhima-nikāya tekstid paistavad silma filosoofilise mõtte sügavuse poolest.

Sarvastivaada koolkond

Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Koolkonna keskse õpetuse kohaselt on dharmad ehk seadmused olemas kogu aeg ega ole taandatavad millelegi muule.
Sarvastivaada koolkond töötas välja kuuest ületavast toimingust koosneva virgumistee skeemi, mis sai hiljem oluliseks mahajaanas. Samuti lõid nad kuulsa eluratta kujundi, mis sai hiljem tuntuks Tiibeti budismis.
Sarvastivaada põhitekstideks on koguteos «Suur jaotusteraamat» (sanskriti keeles mahāvibhāṣā), mis arvatakse olevat koostatud neljandal budismi suurkogul Gandhāras umbes 100. aastal, ja Vasubandhu Abhidharmakośa.

Dīgha-nikāya ja Satipatthana

Pikkade õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles dīrgha-āgama) sisaldab 34 pikka vestlust Buddha ja tema õpilaste vahel. Jaotatud kolme vagga’sse (peatükki), millest iga peatükk on üks raamat.

• Sīlakkhandavagga-pāḷi – (moraalsus; 13 suttat)
• Mahāvagga-pāḷi – (pikk diskursus; 10 suttat)
• Pāṭikavagga-pāḷi – (hästi-tuntud diskursus; 11 suttat)

Dīgha-nikāya (paali keeles ‘pikkade õpetussõnade kogu’), lühendatult DN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka esimene osa, mis vastab suures osas sarvastivaada sanskritikeelses kaanonis Dīrgha-āgama’le. Viimane on tänapäeval säilinud ainult hiinakeelses tõlkes.
Dīgha-nikāya sisaldab 34 mahukat suutrat, mis on koondatud kolme alajaotusse:

• «Käitumisjuhiste alajaotus» (paali keeles sīlakkhandha-vagga)

• «Suur alajaotus» (mahā-vagga)

• «Pātika alajaotus» (pāṭika-vagga)

Dīgha-nikāyasse kuuluvad mitmed hästi tuntud suutrad.
«Suures põhjuste suutras» (paali keeles mahānidāna-sutta) käsitletakse sõltuvuslikku tekkimist.
«Suures meelespidamise suutras» (mahāsatipaṭṭhāna-sutta) (DN 22) antakse juhiseid selle kohta, kuidas tuleb jälgida ja keskendada meelt, et ületada kannatust.
«Brahmavõrgu suutras» (brahmajāla-sutta) käsitletakse kriitiliselt teisi tollaseid india õpetusi ja teooriaid.
«Suur parinirvaanasuutra» (mahāparinibbāna-sutta) kirjeldab Šākjamuni viimaseid elukuid ja sel ajal antud õpetusi.
Satipatthana on budistlik meeleharjutus, vaimne praktika või meditatsioonitehnika teadlikkuse ja tähelepanu arendamiseks ning virgumiseks.
Satipatthana meditatsioon on tänapäeval theravaadast lähtuva vipassana ehk sisekaemusliku tähelepanu praktiseerimise oluline osa.
Satipatthana aluseks on Satipaṭṭhāna-sutta („Meelespidamise suutra“). See sisaldab kokkuvõtlikul kujul budismi vabanemisõpetuse aluseid ning juhatusi nende omandamiseks ja teostamiseks ehk kujustamiseks.

Sutta piṭaka

Sutta piṭaka koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikaajast (sanskriti ja paali keeles nikāya ‘kogumik’, mahajaanas 'aagama'), mis sisaldavad kokku ligi 10 000 teksti, mida peetakse Buddha sõnaks.

Dīgha-nikāya

'Pikkade õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles dīrgha-āgama) sisaldab 34 pikka vestlust Buddha ja tema õpilaste vahel. Jaotatud kolme vagga’sse (peatükki), millest iga peatükk on üks raamat.

• Sīlakkhandavagga-pāḷi – (moraalsus; 13 suttat)
• Mahāvagga-pāḷi – (pikk diskursus; 10 suttat)
• Pāṭikavagga-pāḷi – (hästi-tuntud diskursus; 11 suttat)

Majjhima-nikāya

'Keskmiste õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles madhyama-āgama) sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

Saṃyutta-nikāya

‘Rühmadeks jaotatud õpetuste kogumik (sanskriti keeles saṃyukta-āgama) sisaldab 2904 (7762) suttat, koosneb 56 rühmast, 5 peatükist; 6 raamatust.

• Sagāthavagga-saṃyutta – 'jumaluste rühm'
• Nidānavagga- saṃyutta – 'sõltuvusliku tekkimise rühm'
• Khandavagga- saṃyutta – '5 isiksuse koostisosa'
• Saḷāyatanavagga- saṃyutta – '6 taju'
• Mahāvagga- saṃyutta – 'valgustumine'

Aṅguttara-nikāya

'Üks-rohkem õpetussõnade kogu' (sanskriti keeles ekottara-āgama) sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11. alaossa, kus kirjeldatakse vastavalt alaosa järjekorranumbrile eksisteerivaid asju ja nähtusi.

Khuddaka-nikāya

'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.

• Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
• Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
• Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
• Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
• Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
• Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
• Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
• Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
• Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
• Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
• Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
• Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
• Apadāna – 'arahantide lood'
• Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
• Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
• Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
• Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
• Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)

Sutta Piṭaka (paali keeles ‘suutrate korv’) on theravaada traditsioonis paali kaanoni ehk Tipiṭaka teine osa, mis koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikaajast (sanskriti ja paali keeles nikāya ‘kogumik’, mahajaanas 'aagama'), mis sisaldavad kokku ligi 10 000 teksti, mida peetakse Buddha sõnaks.
Sutta Piṭaka (sanskritipäraselt Sūtrapiṭaka) jaotub nikaajadeks ehk aagamateks järgmiselt:

1. «Pikkade õpetussõnade kogu» Dīgha-nikāya (sanskriti keeles dīrgha-āgama),
2. «Keskmiste õpetussõnade kogu» Majjhima-nikāya (madhyama-āgama),
3. «Ühendatud õpetussõnade kogu» Saṃyutta-nikāya (saṃyukta-āgama),
4. «Üks-rohkem õpetussõnade kogu» Aṅguttara-nikāya (ekottara-āgama),
5. «Väikeste õpetussõnade kogu» Khuddaka-nikāya (kṣudraka-āgama).

Pratimokša, Suttavibhańha

Suttade analüüs” (Suttavibhaṅha) on “Pāṭimokkha-sutta” põhjalik analüüs. Pāṭimokkha on käitumisjuhiste ja reeglite kogumik, milles on raskusastmete järgi loetletud kaheksa eksimuste klassi, mis on omakorda jaotatud kaheks:

Pratimokša (sanskriti keeles prātimokṣa; paali keeles pāṭimokkha ‘täielik vabanemine’; tiibeti keeles so sor thar pa; hiina keeles 波羅提⽊叉 poluotimucha; jaapani keeles haradaimokusha) on budistliku koguduse (sangha) käitumisjuhiste kogu, mis sisaldub Prātimokṣa-sūtra’s. Selle paalikeelne versioon Pāṭimokkha-sutta kuulub Vinayapiṭaka esimese osa Suttavibhaṅga koosseisu. Erinevates koolkondades on pratimokša reeglite arv erinev. Theravaada vinaja sisaldab näiteks 227 reeglit munkadele ja 348 nunnadele. Enamus pratimokša reegleid määratleb munkade-nunnade igapäevaelu korraldust.
Pratimokša reegleid retsiteeritakse sanghas kord kuus. Reeglist on üle astunu peab selle kõigi ees üles tunnistama ja vastu võtma karistuse vastavalt süü suurusele. Kõige raskemate üleastumiste hulka kuuluvad

1. tahtlik suguline vahekord,
2. vargus,
3. inimese tapmine ja
4. valetamine vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta,

mille eest on karistuseks sanghast väljaheitmine ilma tagasipöördumise võimaluseta.

Väljaarvamine

"Väljaarvamine” (Pārājika-pāḷi) sisaldab nelja suuremat eksimust, mille korral toimub sanghast pöördumatu väljaarvamine. Nendeks on

1. tahtlik suguline vahekord,
2. vargus,
3. inimese tapmine ja
4. vaimsete võimete või teadmiste saavutamise kohta valetamine.

Heastamine

“Heastamine” (Pācittiya-pāḷi) sisaldab väiksemaid eksimusi ja nende heastamist, milleks võib olla eksimuse tunnistamine, lepitus vms. Siia alla on koondatud ka söömise, rüü kandmise ja muu igapäevaeluga seotud juhiseid.