Kunstiajalugu

Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.

Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa – vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst – ja kunstivoolude järgi.

Kunstivoolud

Ürgaeg:

• Kiviaeg
• Pronksiaeg

Antiik (8.–1. sajand eKr):

• Mesopotaamia
• Egiptuse
• Egeuse
• Kreeka
• Etruski
• Rooma

Varakristlik aeg (1.–4. sajand pKr):

• Bütsantsi
• Vanavene
• Merovingi
• Karolingi
• Romaani
• Gooti
• Renessanss
• Barokk

Uusaeg (18.–19. sajand):

• Rokokoo
• Klassitsism
• Romantism
• Realism
• Historitsism: uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism
• Impressionism
• Postimpressionism
• Juugendstiil
• Sümbolism

Moodsa kunsti voolud (20. sajand):

• Fovism
• Ekspressionism
• Kubism
• Futurism
• Sürrealism
• Abstraktsionism
• Popkunst
• Naivism

Kunstiajaloo uurimine ja õpetamine

Kunstiteaduse esiisaks peetakse Johann Joachim Winckelmanni (1717–1768), kelle põhiteos "Vana aja kunsti ajalugu" ("Geschichte der Kunst des Alterthums") ilmus 1764. Kunstiajaloo uurimine ja õpetus olid Euroopas esialgu tihedalt seotud klassikalise filoloogia, muinasteaduse ja esteetika ning teoloogiaga. Kunstiteadus kujunes iseseisvaks distsipliiniks alles järgneva, 19. sajandi teisel poolel. 1873. aastal kogunes Viinis esimene rahvusvaheline kunstiajaloo kongress, mille resolutsioonis seati eesmärgiks rajada korralised kunstiajaloo õppetoolid kõigis ülikoolides. Esimene kunstiajaloo õppetool rajati Bonni ülikoolis 1860. aastal ja seal hakkas tööle Anton Springer.

Kunstiteraapia

Kunstiteraapia on strateegiline kunsti kasutamine terapeutilises kontekstis, et kindlaid terapeutilisi tulemusi saavutada.
Teise definitsiooni järgi on kunstiteraapia loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate süsteemne, teaduspõhine rakendamine psühhoterapeutilises ravis, nõustamises ja rehabilitatsioonis kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. 

Ülevaade

Peamisteks suundadeks on visuaalkunstiteraapia (inglise keeles art therapy), muusikateraapia (ingl k music therapy), draamateraapia (ingl k drama therapy), tantsu- ja liikumisteraapia (ingl k dance and movement therapy). Erinevalt kunstist selle tavapärases tähenduses on loovteraapiate puhul kesksel kohal loomeprotsess ise, mitte selle tulemus. Loovteraapiate kasutamisel lähtutakse eeldusest, et kujutlusvõime ja loova väljenduse rakendamisel on võimalik saavutada terapeutilisi eesmärke. Väljendusvahendite hulk on piiramatu, kasutatakse väga erinevaid meetodeid, tehnikaid ja materjale; varasemate oskuste olemasolu pole vajalik. Erinevalt teistest teraapiavormidest on loovteraapias kolm osapoolt: terapeut, klient ja kunstilooming. Suurimad loovterapeute ühendavad organisatsioonid on 1979. aastal loodud The National Coalition of Creative Arts Therapies Associations (NCCATA), kuhu kuulub üle 15 000 USA loovterapeudi ning 1994 aastal rajatud International Expressive Arts Therapy Assotiation (IEATA), mis ühendab kogu maailma loovterapeute ja huvilisi. Eesti Loovteraapiate Ühing asutati 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest.

Kuidas toimib ja kellele mõeldud

Kunsti üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid. Kunsti abil on ennast tihti kergem väljendada kui rääkides. Kunstiteraapia aitab lastel/ noortel (ja ka täiskasvanutel) enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid väljendada. Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunstilise eneseväljenduse oskusi ja kogemusi. Kõige olulisem on protsess ise, mille käigus toimub pingete vabastamine, hinge, vaimu ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine. Kunstiga tegelemine mõjub rahustavalt ja maandab stressi. See annab võimaluse olla endamisi ja vaadata endasse ning annab valikuvabaduse väljendada ennast nii, nagu inimene ise soovib. 

Suunad

Visuaalkunstiteraapia

Visuaalkunstiteraapias kasutatakse töös kliendiga visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid (värvid, savi, fotod, installatsioonid; graafika, maalimine, skulptuur, pildistamine, filmimine). Eesmärgiks võib olla loovuse arendamine käelise tegevuse kaudu, eneseavastamine loomingus avanevate sümbolite ja metafooride abil, stressi maandamine loomingulise protsessi käigus ja suhtlusoskuse arendamine. Visuaalkunstiteraapia aitab kaasa ka ärevuse vähendamisele ja enesehinnangu parandamisele ja sobib igas vanuses inimestele nii individuaal-, pere- kui grupiteraapiaks.

Muusikateraapia

Mitteverbaalse suhtluskeelena võimaldab muusika tundeid mõista ja turvaliselt väljendada siis, kui verbaalne väljendus ei lase neil täiel määral avalduda või on takistatud kõnehäirete või arengupeetuse tõttu. Verbaalne kommunikatsioon võib muusikateraapilise protsessi käigus mõnikord täiesti puududa. Põhilisteks meetoditeks ja tehnikateks on muusika aktiivne kuulamine, improviseerimine, muusika taasesitamine ja komponeerimine. Muusikateraapia kasutusala on väga lai. See sobib näiteks raseduse toetamiseks, arenguhäirete, sõltuvusprobleemide, suhtlusraskuste korral, stressijuhtimiseks ja enesearengu toetamiseks. Muusikateraapilisi võtteid integreeritakse edukalt meeskonna- ja organisatsioonitöösse spontaansuse, loovuse ning novaatorluse edendamiseks.

Draamateraapia

Draamateraapia on välja kasvanud psühhoteraapiast (Freud, Jung, Klein, Moreno), psühhiaatrilisest hoolekandest (tegevuslikud teraapiad, Mosey) ja teatrist (Stanislavski, Grotowski, Brecht, draama hariduses). Draamateraapia teooria põhineb peamiselt teatriteooriatel, rolliteooriatel ja mängul. Draamateraapiat ei peeta grupipsühhoteraapiaks, millele on lisatud draama elemente, kuna draamaprotsess sisaldab juba iseeneses teraapiat ning teatritraditsioon kannab tugevat terapeutilist väljundit (Jones, 2007). Grupp ja grupitöö annavad draamateraapia meetodile suure lisaväärtuse. Draamateraapia juurde kuulub ka töö lugudega. Protsessi käigus saab klient jutustada oma loo, uurides selle käigus sisemisi konflikte, mõista kujundite ja sümbolite tähendusi, tugevdada võimet vaadelda oma rolle ja suurendada nendevahelist paindlikkust ning saavutada katarsis ehk hingeline puhastumine.

Tantsu- ja liikumisteraapia

Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub eeldusest, et keha ja meel on omavahel seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. American Dance Therapy Association defineerib tantsu- ja liikumisteraapiat kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks. Lähtutakse eeldusest, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises ning uute mustrite loomisel tekivad uued võimalused. Liikumisteraapiast on abi stressi maandamisel, enesehinnangu tugevdamisel, rehabilitatsioonis (nt ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse tervisega seotud valdkondades (depressioon, skisofreenia, ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired).
Mõnikord loetakse loovteraapiate hulka selliseid teraapiavorme, nagu psühhodraama (ingl k psychodrama), luuletamine ja loovkirjutamine (ingl k poetry/creative writing), aiandusteraapia (ingl k horticultural therapy), liivateraapia (ingl k sandplay therapy).

Loovterapeudi roll

Loovterapeut (ingl k creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Eestis on võimalik loovterapeudiks õppida Tallinna Ülikoolis. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.
Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile, lähtudes nende eripärast. Terapeudi roll on olla kliendile toeks enese avastamisel, aidates tuua esile olulise ning valida sobivaimad vahendid ja võimalused püstitatud eesmärkideni jõudmiseks. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.

Kasutusvaldkonnad

Loovteraapiaid rakendatakse nii ravi, ennetuse kui ka rehabilitatsiooni tasandil. Sageli leiavad nad kasutust psüühiliste häirete ravis, järgides erinevate psühhoteraapiakoolkondade (eelkõige analüütiline psühhoteraapia ja kognitiivne käitumisteraapia) põhimõtteid. Sellel tasandil võib olla eesmärgiks ka isiksusliku arengu toetamine ja valmiduse loomine ise oma probleemidele lahendusi leida. Laialdaseks kasutusaladeks on sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö ja eripedagoogika valdkonnad. Loovteraapiad pakuvad alternatiivseid väljendus- ja suhtlusvõimalusi olukordades, kus verbaalne suhtlus on mingil põhjusel raskendatud või välistatud. Keskmes on loominguline protsess, mille kaudu vabastatakse teadvustamata pingeid, leitakse uusi ressursse ja lahendusi keerulistele olukordadele. Kunsti kaasamine probleemide lahendamisse nihutab rõhuasetuse loomingulisele protsessile ja aitab käivitada divergentset mõtlemist.

Psühhoteraapia vorm

Kunstiteraapia kuulub psühhoteraapiate (täpsemalt humanistlike teraapiate) hulka ning on justkui toetav teraapiakoolkond, mis on tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, kuid peaaegu kõik psühhoterapeudid kasutavad selle elemente oma töös (v.a psühhoanalüüs). Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm (muusika, tants, kujutav kunst, kirjandus, luule jne).
Erinevate kunstivormidega tegeletakse kas eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes – seda kõike lähtudes kliendi eelistustest. Kunstiteraapia kontekstis on kõik meetodid, tehnikad ja materjalid kasutatavad – maalimine, joonistamine, kleepimine, kollaažtehnika, meisterdamine, voolimine, õmblemine, luuletamine, muusika saatel lõõgastumine, musitseerimine, liikumine jne.

Kunstiterapeut abistajana

Kunstiterapeut on inimese kõrval, et teda eneseavastusretkel saata ja toetada. Terapeudi ülesandeks on luua turvaline keskkond, kus klient saaks kunsti kaudu jõuda oma sisemiste ressurssideni. Vaja läheb turvalist keskkonda ning kaaslast, saatjat, kes on toeks ja abiks. Kunstiterapeut on truu kaaslane, kes ei jäta teid oma murega üksi, kuid samas jätab teile ruumi tegutsemiseks ning eneses selgusele jõudmises. Kunstiterapeut on teile abiks nii oma nõu kui ka oskustega, tuues välja olulise ning viidates sellele, mis jäi teie poolt märkamata. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab teie eesmärke, vajadusi ja arengut. 

Kunstiteraapia areng ja õppimisvõimalused Eestis

Kunstiteraapia kiire areng sai alguse peale Teist maailmasõda, mil kunstnikud asusid haiglatesse tööle. Eestis asutati Loovteraapiate Ühing 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse, vastab põhikirjas sätestatud nõuetele (on läbinud loovteraapiate alase tasemeõppe või on läbinud sellega võrdsustatud ettevalmistuse) ning keda on kirjalikult soovitanud üks ühingu liige. Avaldusi liitumiseks saab esitada aastaringselt.
Loovteraapiat saab õppida Tallinna Ülikoolis, mis alustas kunstiterapeutide koolitamist 2007. aastal. Õppida saab Kunstide instituudis rakendusloome osakonnas, mis on loodud endise kultuuriosakonna baasil. Rakendusosakonnas saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes kunstiteraapiate erialal (muusikat, visuaalkunsti, tantsu ja liikumist ning psühhodraamat rakendavad teraapiad). Kunstiteraapiate tasemeõpe loob võimalused kunstide teraapilise rakendamise oskuste omandamiseks ning eeldused kujuneda professionaalselt küpseks terapeudiks edasise enesetäiendamise ja praktika käigus. Lisaks on võimalik võtta ka kõrvalaineid Loovusõpetuses, mis loob eeldused loovuse alaste teoreetiliste teadmiste ja loovuse avaldumist toetavate tehnikate omandamiseks nii lapse, täiskasvanu kui organisatsiooni tasandil. 

Kunstiteraapia

Kunstiteraapia aitab avada meie loovuse – meis kõigis peituva sisemise võimekuse, mis viib paranemise ja tervise juurde. Kunsti loomine, mida toetab koolitatud kunstiterapeut, lubab meie sisemisel minal väljenduda ja annab võimaluse läbi loodud töö mõista ja näha oma olukorda uuest vaatenurgast. Kujutised, mis jõuavad sõnadest sügavamale, võimaldavad väljendada mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna.
Loov protsess on oma olemuselt tervendav. See toetub tugevatele külgedele ja aitab orienteeruda tihti keerulisel sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vahelisel maastikul. Sümboolne väljendus kunstiteraapias annab turvalise ruumi, et uurida võimalikke valusaid kogemusi. Kunstiterapeudi kaasabil saab selles protsessis läbi töötada raskeid tundeid ilma, et tunneksid ennast nendesse uppununa või kontrolli kaotanuna.
Kunsti kasutamine eneseväljendusena aitab leida turvalisi viise, et jõuda ärevust põhjustava ainese äratundmiseni, vaadata teemadele uuest vaatenurgast ja leida loovaid lahendusi probleemidele ning jõuda oma sisemise mina sügavama mõistmiseni.
Kunstitöö loomine tõstab enesehinnangut, enesekontrolli tunnet ning annab rahuldustunde ja edukogemuse, mis tugevdavad terveid toimetulekuoskusi.
Kuna enamus inimesi leiavad loova tegevuse iseenesest mõnusa olevat, siis kogetakse ka tõsist teraapiatööd positiivse vastastikuse suhtlemisena iseenda, terapeudi ja loodud kunstitöö vahel. Kunstiterapeut toetab loomingulist protsessi, kuulab mõistvalt, julgustab ja suunab positiivsele muutusele. Uued pildid, helid, liikumised ja visuaalsed kujundid, mida klient teraapiaprotsessi käigus loob, annavad ajule võimaluse muuta mälus kinnistunud pilte ja kohtuda muutustega turvalises ümbruses.
See, mis toimub inimese ajus, kehas ja meeles on omavahel seotud ja pidevas vastastikuses koosmõjus. Visualiseerimine ja looming ning selle kaudu uute seoste loomine aitab klienti pingete leevendumisel ja ressursside lisandumisel. Kui klient loob paremat ajupoolkera kasutades kujundi ning annab sellele vasakut ajupoolkera kasutades tähenduse, saab ta võimaluse integreeritud kogemuseks, mis võib viia uute loovate valikuteni. Selleks et muutused sündida saaks, on võimalik “ust paotada” ka ühe kunstiteraapia seansi jooksul, ning kogeda, et valu või pinge puhul pole ainsateks valikuteks selle kannatamine või tablett, vaid abi võib olla ka kunstiteraapiast.
Kui inimene on sattunud raskesse situatsiooni – kogeb arengu- ja identiteedikriisi või depressiooni, pakub kunstiteraapia võimalusi kriisist väljumiseks ja uute vaatenurkade leidmiseks kinni jooksnud olukorrale. Raskete hetkede, kriisisituatsioone puudutavate mälestuste, kogemuste ja tunnete väljendamine pildis, muusikas või liikumises, nagu ka nähtavaks ja terapeudi poolt vastu võetavaks saamine, on juba iseenesest kriisikogemust parandavad ja ravivad meetodid. Kunstiteraapia on toimivaks meetodiks sageli ka seetõttu, et kunst tunnete ja kõrvalmõjude väljendamise vahendina vähendab vastupanu teraapia ja terapeudi vastu. Kunstiteraapias ei pea erinevatele teemadele ja terapeudile lähenema otsesõnu kohtudes ja sõnaliselt end väljendades, vaid abiks on kunsti mitmetasandiline ja -palgeline keel.

Kunstnik ei ole mitte erilist sorti inimene, vaid iga inimene on erilist sorti kunstnik.

Coomaraswamy (1877-1947)

Kunsti mõisted

Siin on loetletud kunstialaseid mõisteid. Täpsemalt sealhulgas maali-, tarbekunsti, graafika mõisteid. Eraldi on arhitektuuri mõisteid, ehituse mõisteid, keraamika mõisteid, fotograafia mõisteid, filmi mõisteid, muusika mõisteid, teatri mõisteid, tantsu mõisteid.

---

---

A

Abbozzo - abstraktsionism - aerograaf - anarhofuturism - arhitektuur - akvarell - akvarellvärvid - akvatinta - akrüülvärv - autoportree - avangardism

D

Dadaism - disain

E

Ekspressionism

F

Filmikunst - fresko - fotokunst - fovism - futurism

G

Giclée - graafik - graafika - grafiti

H

Happening

I

Illustratsioon - impressionism - informalism

J

Juugend

K

Kehakunst - keraamika - kirjandus - klassitsism - kollaaž - koloriit - kompositsioon - kontseptuaalkunst - koopiatrükk - krunt - kuivnõel - kujutav kunst - kõrgtrükk - küberpunk - külmnõel

L

Lametrükk - linoollõige - litograafia - litokivi - loomamaal - lõuend

M

Maagiline realism - maal - maalikunst - maaližanr - maastikumaal - meremaal - metafüüsiline maal - metsotinto - modernism - moekunst - moodne kunst - monumentaalskulptuur - mosaiik - motiiv - muralismo - muusika

N

Natüürmort - neoimpressionism

O

Ofort - orfism

P

Pastell - pea - pehmelakk - performance - perspektiiv - plastika - pintsel - plenäär - plastiliin - pliiats - popkunst - portree - postimpressionism - proportsioon - punk - purism - puulõige

R

Raidkunst - realism - reljeef - reservaaž - romantism

S

Siluett - skulptuur - sotsialistlik realism - sügavtrükk - sürrealism - sümbolism - süžee

Ž

Žanr

T

Tahvelkunst - tantsukunst - tarbekunst - teater - teema - tempera - temperavärv - triptühhon - tätoveering

U

Uusasjalikkus - uusromantism

V

Vabad kunstid - Vabaplastika - vabaõhumaal - vasegravüür - värvikompositsioon

Õ

Õlimaal - õlivärv

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.
Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa – vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst – ja kunstivoolude järgi.

Kunstivoolud

Ürgaeg:

• Kiviaeg
• Pronksiaeg

Antiik (8.–1. sajand eKr):

• Mesopotaamia
• Egiptuse
• Egeuse
• Kreeka
• Etruski
• Rooma

Varakristlik aeg (1.–4. sajand pKr):

• Bütsantsi
• Vanavene
• Merovingi
• Karolingi
• Romaani
• Gooti
• Renessanss: Vararenessanss, kõrgrenessanss, renessanss teisel pool alpe
• Barokk

Uusaeg (18.–19. sajand):

• Rokokoo
• Klassitsism
• Romantism
• Realism
• Historitsism: uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism
• Impressionism
• Neoimpressionism
• Postimpressionism
• Juugendstiil
• Sümbolism

Moodsa kunsti voolud (20. sajand):

• Fovism
• Ekspressionism
• Kubism
• Futurism
• Sürrealism
• Abstraktsionism
• Popkunst
• Naivism
• Dadaism

Kunstiajaloo uurimine ja õpetamine

Kunstiteaduse esiisaks peetakse Johann Joachim Winckelmanni (1717–1768), kelle põhiteos "Vana aja kunsti ajalugu" ("Geschichte der Kunst des Alterthums") ilmus 1764. Kunstiajaloo uurimine ja õpetus olid Euroopas esialgu tihedalt seotud klassikalise filoloogia, muinasteaduse ja esteetika ning teoloogiaga. Kunstiteadus kujunes iseseisvaks distsipliiniks alles järgneva, 19. sajandi teisel poolel. 1873. aastal kogunes Viinis esimene rahvusvaheline kunstiajaloo kongress, mille resolutsioonis seati eesmärgiks rajada korralised kunstiajaloo õppetoolid kõigis ülikoolides. Esimene kunstiajaloo õppetool rajati Bonni ülikoolis 1860. aastal ja seal hakkas tööle Anton Springer.

Skulptuur

Skulptuur on üks kunsti tegemise võimalustest.

Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis.

Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis.

Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Skulptuur on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. See võib olla vabalt seisev ja ümberringi töödeldud nn ümarplastika või esineda mingi pinna külge liidetud reljeefina, millel on välja töötatud ainult esikülg. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid kiviliike (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puitu, elevandiluud, metalli, savi (terrakota, keraamika, portselan jt).
Skulptuuride kavandamise ja valmistamisega tegelevaid inimesi nimetatakse skulptoriteks ehk kujuriteks.
Suuremate skulptuuride loomisel valmistatakse kõigepealt savist või plastiliinist kavand ja siis originaalsuuruses savimudel, millest tehakse omakorda kipsäratõmme. Punktiiraparaadi abil kantakse mõõtmed üle kivisse või puusse. Ka skulptuuri valamisele eelneb täissuuruses kipsmudeli valmistamine.
Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Raidkunsti loomisel raiutakse kõva materjali (puit, kivi) plokist ära ülearune mass, kuni jääb järele soovitud kuju. Plastika puhul lisatakse karkassile materjali (nt savi või plastiliini), kuni saadakse soovitud kuju.
Esimese suure õitsenguaja elas skulptuur üle Vanas-Egiptuses, kus madal- ja süvendreljeefi kasutati laialdaselt templite ning haudade kaunistamiseks.Teine hiilgeaeg saabus Vana-Kreeka hiilgeaegadel, mil kujunes välja ümarplastika ning tegutsesid sellised kuulsad kunstnikud nagu Pheidias, Polykleitos, Praxiteles ning Lysippos. Romaani ja gooti kunstis seisis skulptuur arhitektuuri teenistuses. 15. sajandist hakkas kasvama puuskulptuuri osatähtsus ning skulptuuris nähti jälle iseseisvat kunstiliiki. Loodi vabalt seisvaid ümarfiguure, toimus portree- ja monumentaalskulptuuri taassünd. Tähtsa koha omandas hauamonumentide valmistamine. Loodi aia- ning pargiskulptuure, pronksist pisiplastikat ja värvilist majoolikat. Renessansiajastu skulptuuri tipphetkeks on Michelangelo looming. Ka barokkskulptuuriparemik pärineb Itaalia meistritelt (näit Bernini).

Otstarbe järgi eristatakse:

• monumentaalskulptuuri
• monumentaal-dekoratiivskulptuuri
• vabaplastikat
• pisiplastikat

Pilte

• 
  Monumentaalskulptuur. Juhan Smuulimonument Muhus.
• 
  Abstraktne skulptuur Helsingis
• 
  Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais
• 
  Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm
• 
  Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel

Arhitektuur

Arhitektuur on üks kunsti liik. 
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreekasõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste hoonete ja rajatiste projekteerijat nimetatakse arhitektiks.

„Arhitektuur on kunst, mis kujundab ja kaunistab inimese mistahes otstarbel püstitatud ehitisi niimoodi, et nende välimus tuleb kasuks ta vaimsele tervisele, annab talle jõudu ja teeb rõõmu.“

Arhitektuuri liigitatakse mitmeti. Üks võimalik jaotus on:

• sakraalarhitektuur (tempel, katedraal, kirik, kabel, klooster);
• profaanarhitektuur (mõis, palee, loss, kindlus, linnus kui ka elamud, kontorid, avalikud hooned, tootmishooned, vms);
• maastikuarhitektuur (aed, park).

Arhitektuuri saab jaotada ka peamise ehitusmaterjali kaudu: kiviarhitektuur, puit-ehk puuarhitektuur.
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Hoonete sisemuse kujundamisega tegeleb sisearhitektuur. Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus.
Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest.

Hooneliike

ait - buleuteerion - bussijaam - elamu - eramu - haigla - hotell - kapitoolium - kastell - kastell-linnus - katedraal - kino - kirik - klooster - klubi- kool - kortermaja - kreml - kultuurikeskus - küün - laut - loss - linnus - magasiait - mošee - mõisahoone - noortekeskus - onn - palee - raudteejaam - rehielamu - saun - staadion - sünagoog - tall - talumaja - teater - tehas - tempel - tuletorn - velodroom - villa

Arhitektuuristiile

art déco - barokk - blobism - funktsionalism - gootika - historitsism (uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk) - heimatstiil - hilisbarokk - juugend - klassitsism - Lombardia romaani stiil - modernism - Nõukogude arhitektuur - postmodernism - renessanss - rokokoo - romaanika - romantism - uusbütsantsi stiil - uusklassitsism - varaklassitsism

Eesti arhitektuuriteoseid

Emajõe Ärikeskus - Pääsküla raamatukogu - Sakala keskus - Tallinna Linnahall - Tallinna Olümpiapurjespordikeskus - Tallinna vanalinn- Tartu Kaubahoov - Tartu Ülikooli peahoone - Tigutorn

Välisriikide arhitektuuriteoseid

1 Canada Square - Austria parlamendihoone - Burj Khalīfah - Colosseum - Commerzbank Tower - Doodžide palee - Eiffeli torn - Empire State Building - Erechtheion - Euroopa torn - Hagia Sophia - Heraion - Jin Mao Tower – Kapitoolium - Kapitoolium (Washington) - Lõunatorn - Parthenon - Petronas Towers – Rundetårn - Saint-Sulpice - Schönbrunni loss - Sears Tower - Shanghai World Financial Center - Sydney ooperiteater - Tadž Mahal - Taipei 101 - Talvepalee - The Shard - Torre Agbar - Tour Montparnasse - Umeda Sky Building - Yokohama Landmark Tower

Kunst

Nüüd räägime me kunstist. 
Kunst kui üks põhilisi kultuurimõisteid on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) mistahes loomingulisel tegevusalal, mille tulemuseks on kunstiteos. Kuigi sõna kunst pärineb eesti keeles ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel saksa keelest, kasutatakse eesti keeles ka läänemeresoome keeltest laenatud sõna taie. Kunsti kui kaunite kunstide ehk taide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.

Kunsti mõiste

Tants on üks vanemaid kunstiliike.
Pildil on Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli
tantsijad.

Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.
Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus – kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid või muud sellist). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve.
Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika kujutab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundijne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, žanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine.

Mõiste ajalugu

Immanuel Kant

Immanuel Kant räägib kunstist "Otsustusvõime kriitikas".
"Kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist[Tun] (facere) tegutsemisest [Handeln] või toimimisest [Wirken] üldse (agere), ja esimeste saadust (Produkt) või tagajärge [Folge] kui tehtut [Werk] (opus) viimaste saadusest kui tulemust [Wirkung] (effectus)."
"Õigupoolest tuleks kunstiks nimetada üksnes tekitamist [Hervorbringung] vabaduse läbi, s.o meelevalla [Willkür] läbi, mis seab oma tegudele (Handlungen) aluseks mõistuse."
"Kunsti kui inimese osavust eristatakse ka teadusest (oskamist teadmisest), kui praktilist võimet [Vermögen] teoreetilisest, kui tehnikatteooriast."
Kunsti eristatakse ka käsitööst. Esimene on vaba kunst, teist võib nimetada ka palgakunstiks. "Esimesele vaadatakse nii, nagu ta saaks otstarbekohaselt välja kukkuda (õnnestuda) üksnes mänguna, s.o tegevusena, mis on omaette (für sich selbst) meeldiv."
"Et aga kõigis vabades kunstides on ometigi nõutav midagi sundivat [Zwangsmäßiges], või nagu öeldakse, mingi mehhanism, ilma milleta vaimul, mis peab kunstis vaba olema ning ainuüksi mis teost [Werk] elustab, ei oleks mingit keha ning ta sureks täiesti janu kätte, seda pole ebasoovitav meelde tuletada."
"Kui kunst mingi võimaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks nõutavaid toiminguid [Handlungen], siis on ta mehaaniline kunst; kui tal aga on vahetuks kavatsuseks lõbutunne [Gefühl der Lust], siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks. Esimene on ta juhul, kui tema eesmärk on, et lõbu saadaks ettekujutusi [Vorstellungen] kui pelki aistinguid, teine juhul, kui [tema eesmärk on, et lõbu saadaks kujutlusi] kui tunnetusliike."
"Meeldivad kunstid on need, mille eesmärgiks seatakse üksnes nauding" (näiteks lauamuusika).
"Kaunis kunst seevastu on ettekujutusviis, mis on omaette (für sich selbst) otstarbekohane ning – olgugi ilma eesmärgita – edendab [befördert] ometigi meelejõudude [Gemütskräfte] kultuuri seltsivaks teatamiseks [geselligen Mitteilung]."
Kaunis kunst on kunst, niivõrd kui ta paistab ühtlasi olevat loodus.
"Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest, et see on kunst, mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba, just nagu see oleks pelga looduse saadus."
"Loodus oli kaunis, kui ta nägi ühtlasi välja kunstina; ja kunsti saab kauniks nimetada ainult juhul, kui me oleme teadlikud sellest, et ta on kunst, ja ta näeb meile siiski välja loodusena."
Kaunis kunst meeldib "pelgas otsustusetegemises" [Beurteilung], mitte meelteaistingus ega mõiste läbi.
Otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on "kavatsuslik", ei tohi aga "kavatsuslikuna paista", s.t "kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele, kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist". "Loodusena" näib kunstisaadus seeläbi, "et kohatakse küll kogu täpipealsust kooskõlalisuses [Übereinkunft] reeglitega, ainuüksi mille järgi saadus saab saada selleks, mis ta peab olema; kuid ilma pedantsuseta, ilma et paistaks läbi kooliline vorm, s.o ilma et oleks näha jälge sellest, et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelejõudusid kammitsenud." Kaunis kunst ei ole õpitav, ei rajane mõistelistel reeglitel, on kunstile reeglit andva geeniuse saadus. Siiski sisaldab ta ka midagi "koolikohast" [Schulgerechtes], mida saab reeglite järgi taibata ja järgida.
Kunst kirjeldab objekte – ka inetuid ja vastumeelseid – kaunitena; üksnes vastiku peab ta välistama; ja nõnda on raidkunst, mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse, inetute esemete vahetu ettekujutuse välistanud. Looduse ilu on "kaunis asi"; kunsti ilu on "kaunis ettekujutus asjast".

Kunsti funktsioonid

Mõiste ajalugu

Immanuel Kant

"Otsustusvõime kriitikas" ütleb Immanuel Kant, et kui kauneid kunste "ei seostata moraaliideedega, ainuüksi mis toovad kaasa [bei sich führen] iseseisva heameeletunde [Wohlgefallen]", siis on nad "suunatud [angelegt] ainult naudingule, mis ei jäta ideesse alles midagi, mis teeb vaimu nüriks, eseme tasapisi vastikuks ja meele (...) enesega rahulolematuks ning tujukaks".
Kunst ei tee inimest kõlbeliselt paremaks, kuid ometi kombeliseks; ta võidab meeltekalduvuse türannialt väga palju kätte ning valmistab nõnda inimest ette mõistuse ülemvõimuks.

Kunsti liigid

Lõviskulptuur Mäksa mõisa väravapostil

Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants.

• Arhitektuur
• Disain
• Filmikunst
• Kirjandus
• Kujutav kunst
• Moekunst
• Muusika
• Performance ehk esitluskunst
• Tantsukunst
• Tarbekunst
• Teater

Mõiste ajalugu

Kunsti õpetavad kunstikoolid ja muud õppeasutused. Kose Kunstikooli joonistamisklass

Immanuel Kant

Ilu on esteetiliste ideede "väljendus". Kaunid kunstid on jaotatavad selle väljenduse liigi järgi: väljendus leiab aset sõnades, liigutustes või toonides. "Seega on vaid kolm liiki kujutavaid kunste: kõnelev kunst, kujutav kunst ja aistingute (kui väliste meeltemuljete) mängu kunst."
"Seda jaotust saaks korraldada ka dihhotoomiliselt, nii et kaunis kunst jaotataks mõtete või kaemuste väljenduse kunstiks, ja esimene omakorda ainult nende vormi või nende mateeria (aistingu) järgi. Ainult et siis ta [jaotus] näeks välja liiga abstraktne ja tavamõistetele mitte nii vastav."
Kõnelevad kunstid on kõnekunst ja luulekunst (Dichtkunst). "Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga; luulekunst on [kunst] sooritada kujutlusvõime vaba mängu aru tegevusena." "Kõnekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii, just nagu see oleks vaid mäng ideedega kuulajate meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega."
"Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid. Esimest nimetatakse plastikaks, teist maalikunstiks. Mõlemad teevad kujud ruumis ideede väljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele, nägemisele ja kompimisele." "Esteetiline idee (arhetüüp, algkuju) on mõlemale kujutlusvõimes aluseks; kuju aga, mis moodustab esteetilise idee väljenduse (ektüüp, järelkuju), antakse kas oma kehalistes mõõtmetes (nagu ese ise eksisteerib) või viisi järgi, kuidas need silmas peegelduvad (oma näivuses [Apparenz] pinnal)".
Plastika alla kuuluvad raidkunst ja ehituskunst. Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus).
"Aistingute kauni mängu" kunst puudutab "aistingu juurde kuuluva meeleaistihäälestuse (-pinge) eri astmete proportsiooni, s.o meeleaisti tooni". Ta jaguneb kuulmis- ja nägemisaistingute kunstiliseks mänguks (muusika ja värvikunst). Võib-olla on mõlemad aistinguliigid "vormiotsustuste tegemise tulemus paljude aistingute mängus" (võnkumiste proportsioon, mis on aluseks helidele ja värvidele).