neljapäev, 23. veebruar 2023

Lennundus enne II Maailmasõda

2. Lennundus enne teist maailmasõda

2.1 Eesti lendurid I Maailmasõjas

Ühtekokku võttis I Maailmasõjast osa ligikaudu 100 000 eestlast. Nende hulgast väärib eraldi äramärkimist Austria-Ungari vastasel rindel lennuväelasena teeninud Juhan Kallaste, kes elas üle nii I, kui ka II Maailmasõja, jõudis ära näha ka Eesti taasiseseisvumise ja suri 28. augustil 1999. aastal 107-aastasena.

Vene armee lendurite hulgas oli I maailmasõja ajal üle neljakümne eesti rahvusest lenduri Umbes pooled neist läksid pärast Okroobrirevolutsiooni vabatahtlikult Punaarmeesse ja said hiljem tuntuks nn. Punalenduritena.

1918. aasta 23. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti iseseisvus. Selleks ajaks olid lennuoskuse omandanud juba ligikaudu 90 Eestist pärit meest, kellest aga paljusid polnud enam elavate kirjas.

1918. aasta 21. novembril moodustati Tallinnas asuva inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus – lennupoolrood. Lennukeid üksusel ei olnud. Eespoolmainitud kuupäeva loetakse Eesti Õhuväe sünnipäevaks, kuna sel päeval andis Insenerväe polgu ülem Voldemar Viktor Riiberg välja käskkirja, mille alusel määras August Roosi looma lennuüksust.

2.2 Eesti lendurid Vabadussõja

1918. aasta 28. novembril hakkasid Vene väesalgad Jamburgi poolt ilma ühegi seletuseta Eesti Vabariigi piiridesse tungima ja algas Eesti Vabadussõda. 1919. aasta 30. jaanuaril sooritasid kahe Georgi ristiga autasustatud lendur Karl-Friedrich Haas ja motorist Johann Kelk eduka lennu äsja punastelt sõjasaagiks saadud lennukil Farman HF-30. See oli esimene Eesti sõjaväelennuki lend.

1919. aasta 1. märtsil moodustati lennupoolroodust Lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulus 5 lendurit, 2 lendurvaatlejat ja 2 motoristi. Lennukõlblikke lennukeid oli vaid üks – eespoolmainitud Farman-30. 1919. aasta 21. juunil lisandus üks sõjasaagiks saadud sakslaste luurelennuk.

1919. aasta 7. juunil viis saksa nimega Eesti leitnant Paul Bergstraesser esmakordselt Eestis õhku merelennuki, milleks oli kaheistmeline õppelennuk Norman-Thompson 2B.

1919. aasta 19. - 23. juunil toimunud Võnnu lahingus (praeguse Läti Cesise linna lähedal) võitis Eesti sõjavägi temast tunduvalt paremini relvastatud Landeswehri. Sama aasta 15. augustil sooritasid lipnik Karl-Friedrich Haas ja alamleitnant Jaan Schultz esimese lahinglennu Kagurindel. 17. augustil viskavad nad Ostrovi linna vaksalile ning sillale 13 ning järgmisel päeval 4 pommi.

2.3 Eesti sõjaväe lennukipark

1919. aasta 23. augustil jõudsid aurikul “Kodumaa” pärale esimesed 8 Inglismaalt Eesti lennuväele tellitud 24 lennukist ning 4. oktoobril kolm sõjaväelennukit Saksamaalt. Peale nende õnnestus remontida ka sakslaste poolt mahajäetud lennukeid, nii et 1919.a. lõpuks oli Eesti lennuväe käsutuses juba 40 lennukit.

Olgu siinkohal märgitud, et kokku oli aastatel 1918 - 1940 olnud Eesti Vabariigi sõjalennukite registris koguni 168 lennukit. Osa registris olnud lennukitest ei olnud lennukõlblikud. 22 sõjalennukit olid konstrueeritud ja ehitatud Eestis.

Alates 1919. aasta 1. septembrist oli Eestil ametlikult oma Lennuvägi, mis moodustati olemasolevatest Eesti lennuüksustest. Lennuväge asus juhtima kapten Jüri Ots.

2.4 Eesti oma lennunduskoolituse algusaastad

Eesti Vabariigi lennunduskoolituse alguseks loetakse 1. septembrit 1919.a., kui Tallinnas moodustati lennuväerügemendi koosseisus õppejaoskond, mis sisuliselt tähendas Eesti esimese lennukooli avamist. Kooli ülema kohusetäitjaks määrati Jakob Tillo. Lendurite koolitamiseks saabusid Eestisse ka Inglismaalt tellitud instruktorid.

1919. aastal loodud lennukooli ülesandeks oli koolitada Eesti Õhuväele lendureid, lendurvaatlejaid ja aviomotoriste. Koolis tuli sooritada teoreetilised eksamid alljärgnevates õppeainetes: meteoroloogia, aeroloogia ja aeronavigatsioon; mootori teadus; materjali teadus; aeromehaanika; fotograafia, õhufotograafia ja fotomeetria; aero- ja hydroplaani teadus, lendmasina reguleerimine; elektrotehnika ja sädetelegraafia; topograafia; kuulipilduja ja pommipildumise teadus; määrustikud, suurtükitule korrektsioon. Praktiline osa seisnes pooleteisetunnises iseseisvas lennus 2000 m kõrgusel. Lennu kestel oli vajalik lennumasinat vähemalt 30 min sirgjoonel hoida. Maanduda tuli liuglennul, 500 m kõrgusel seisatud mootoriga, paremale ja vasakule spiraale tehes. Maalennuväe lendur pidi neljast katsest ühel suutma maanduda 50 m läbimõõduga rõngasse, liueldes seisatud mootoriga 200 m kõrguselt. Samasuguse katsega pidi toime tulema merelennuväe lendur pontoonidega varustatud lennukil vette maandudes. Kolmandaks praktiliseks katseks oli vähemalt 50 versta pikkune lend ettenähtud ülesande täitmiseks.

1919. aasta 30. oktoobril kinnitati sõjaväelenduriks esimene Eestis koolitatud lendur – Gustav Oamer, kes oli alustanud lenduriõpinguid juba eelmisel aastal Inglismaal. Õppejaoskonna 1919. aasta sügisel alanud I lendurite kursuse lõpetasid 1921. aastal ühtekokku 17 meest, nende hulgas hiljem Brasiilias lendurina kuulsaks saanud ja seal ka hukkunud Harald Stunde. 1919. aasta 17. novembril oli Eesti Vabariigi lennuväepargis 33 sõjalennukit.

2.5 Eesti esimesed naislendurid

Esimene Eestist pärit naislendur oli rahvuselt venelanna. 1888. aastal sündis Viljandis vene rahvusest postisorteerija Aleksander Golantšikowi perekonnas tütar Ljubov, kes kasvas üles mehaanik Grünwaldi kasulapsena. Ljuba oli neiuna kabareelauljanna, hiljem aga sai temast maailmakuulus naislendur.

Ljubov Golantšikowa sai pärast Venemaa õhusõidu ühingu “Gamajun” poolt korraldatud kursuste läbimist 29. detsembril 1911.a. ülevenemaalise aeroklubi lenduritunnistuse.

Seega oli Golantšikowa Aleksander Michelsoni järel kuues Eestist pärit lendur ja esimene naislendur. Ta oli neljas naine Venemaal, kes sooritas lendurieksami. 1912. aastal sõitis Golantšikowa oma lendurikarjääri jätkama Berliini. Väga kauni neiuna võitis ta seal kuulsa lennukikonstruktori Fokkeri südame ja temast sai Fokkeri südamesõbranna. 22. novembril 1912. aastal ületas Golantšikowa sakslanna Melly Beese nimel olnud naiste kõrguslennu maailmarekordi, mis oli 850 m. Golantšikowa saavutatud 2200 m oli parem ka Venemaa meeste rekordist.

Tõusuks sellele kõrgusele kulus pool tundi. Glasseerkinnastes lendur ei saanud oma külmast kohmetunud kätega sel päeval rohkemat üritada. Golantšikowast sai Fokkeri esilendur. Pärast I Maailmasõda emigreerus ta Ameerikasse ning püstitas seal juba Ljuba Phillipsi nime all ka naiste kestuslennu maailmarekordi. Ameerikas külastas teda 1931. aastal vana sõber Fokker, kellega koos nad sooritasid lennu Roosefelt Fieldi kohal, rikkudes seejuures peaaegu kõiki sealseid lennureegleid, rääkimata sellest, et Fokkeril puudus kehtiv lenduritunnistus. Pärast lendamisest loobumisest avas Golantšikowa USA-s kosmeetikasalongi.

Esimene eesti rahvusest naislendur oli aga Elviine Kalep (sünd. 26.06.1899), kes sooritas lendurieksami 01. augustil 1931.a. Berliinis. Mõned nädalad hiljem sooritas ta juba pika soololennu Berliinist Riia kaudu Tallinnasse.

Inna Rostfeld (Lorents) sündis 28.07.1914. Ta oli ainus enne 1940. aastat Eestis lenduritunnistuse saanud naine, sooritades lendurieksami 1935. aasta 12. detsembril. Kursuste ajal oli tal juhtunud ka õnnetus – ebaõnnestunud maandumisel purunesid lennuki telik ja propeller. Lenduri kutsetunnistuse, õigusega juhtida sportlennukit, sai ta kätte 1936. aasta 7. jaanuaril. Koos lennuloaga anti talle ka spetsiaalne märk, nn. eralenduri tiivad.

Nõukogude Eesti aastatel sai teadaolevalt ainsa naisena pilooditunnistuse Ellen (Säre) (Keiris) Tapp, kes oli esimene eestlannast meistersportlane purilennus. Tallinna Aeroklubist sai Ellen Säre suunamise Põhja Uraalides asunud Saraktaši lennukooli, mis viidi hiljem üle Kaluugasse. Pärast lennukooli lõpetamist 1952. aastal sai temast lendur-instruktor lennukitel PO-2 ja Jak-12.

Eesti esimene naispurilendur oli Velda Gerats, kes lõpetas 18. märtsil 1934. aastal Viljandis Sakalamaa Õhuasjanduse Ühingu korraldatud purilennukursused. Kursustel õpetati nii piloteerimist, kui ka purilennuki ehitamist. Kursustele pääsemiseks loobus Velda Gerats tasuvast töökohast Pärnus ja kolis Viljandisse.

kolmapäev, 22. veebruar 2023

Eesti lennunduse algus

. Eesti lennunduse algus

1.2 Eesti lennunduse eellugu

Eesti lennunduse ajalugu võiks alustada naljakavõitu lugudega, mis pärinevad 19. sajandist.

Ravila mõisahärra krahv Peter August Friedrich Mannteuffel (sünd. 1768) laskis endale umbes aastal 1800 õhukestest laudadest tiivad valmistada ning jooksis nendega alguses mõisasaalis ringi. Kuna ta aga seejuures õhku ei suutnud tõusta, siis sidus ta endale köie ümber ning käskis end toapoisil ja kokal mõisa härrastemaja teise korruse palkonilt alla riputada. Pärast mitmeid tugevaid tiivalööke käsutanud ta köieotsad lahti lasta. Tiivad aga ei kandnud lendajat ja ta prantsatas kõhuli vastu maad. Teise lennukatse sooritas ta juba omakonstrueeritud lennukiga. Kas ei jaksanud ta nii kiiresti kui vaja lennumasina pedaale tallata või oli viga milleski muus, igatahes kukkus krahv masinaga mõisakatuselt alla.

Vändra köstrikooli õpilane Johan Voldemar Jannsen tahtis samuti veenduda, kas omatehtud tiivad suudavad teda õhus hoida. Ta kinnitas puust raami peale õhukese linase riide ning tõrvas selle ära. Tiibade seesmisele küljele kinnitas ta kaks sanga, millest sai käed läbi lükata. Tiibu lehvitades hüppas ta ühel oktoobrikuu vihmasel pühapäeval (arvatavasti 1836.a.) veskikatuselt õhku, ent kukkus kohe kivina alla - õnneks pehme põhjaga porisesse vihmaveelompi. Seejärel lõpetas noormees lendamise katsed ja hakkas hiljem hoopis esimest eestikeelset ajalehte välja andma ning kirjutas sõnad Eesti hümnile. Ta oli muuseas ka poetess Lydia Koidula isa.

1889. aasta 24. septembril toimus Eestis esimene lennuõnnetus. Endine Ameerika kaubalaevastiku madrus 32-aastane Charles Leroux tõusis Harjuvärava mäelt õhupalliga õhku ning hüppas siis mere kohale jõudes omavalmistatud langevarjuga õhupallilt alla, hoides langevarjust vaid kätega kinni. Rannalt puhuvate tuulehoogude tõttu hakkas ta langevarju all rippudes kõvasti pendeldama, mistõttu Leroux jäi langevarju nööridesse kinni, ei suutnud õigel ajal vette hüpata ning end ujudes päästa.

7. oktoobril 1892. aastal sooritas Tartus “Ressursse aiast” õlesuitsuga täidetud õhupalliga lennu aviaator Liskewitch. Paraku lendas mees tugeva tuule tõttu vastu puutüve ning sai rängalt vigastada, mõned päevad hiljem tõusis õhupallil Eestimaa taevasse esimene naine, härra Liskiewitschi kaaslane preili Schedik. Kergesse sinisest siidist ülikonda riietatud valge mütsikesega preili Schedik tõusis Tartus Vene surnuaia lähedal sinna kogunenud suure rahvahulga rõõmuhõisete saatel pilvede poole, maandudes varsti õnnelikult Raadimõisa väljal.

1894. aasta märtsis sooritas Šveitsis sündinud Eesti päritoluga lennukiehitaja Alexandre Liwentaal Inglismaal mõne meetri pikkuse ja mõne meetri kõrguse lennu omavalmistatud purilennukil, sõites sellega mäest alla. Aprillikuus sooritatud teine lend enam nii hästi ei lõppenud – lennuk paiskus koos piloodiga põõsastesse ja purunes, kusjuures purunesid ka Liwentaali mõlemad jalaluud.

1895. aasta juunis tõusis õhupallil Soome lahe kohale Tallinna Reaalkooli abiturient, 18-aastane Woldemar von Obermüller. Nelja versta (1 verst = 1.07 km) kõrguselt nägi õhusõitja samaaegselt nii Haapsalut, Paidet kui ka Helsingit. Noormees hüppas õhupallilt merre laskudes vette, kust mööduv laev ta umbes tunni aja pärast peale võttis.

1898. aastal püstitas eestlane, hilisem Tsaari-Venemaa armee polkovnik Jüri Herman Venemaa rekordi õhupalli kestuslennus, olles õhus ühtejärge 24 tundi.

1.2 Esimesed Eesti soost lennundusinsenerid ja lendurid ning Eesti mootorlennunduse algusaastad

1909. aasta 9. septembril sooritas Alexander Liwentaal Šveitsis, Vernier`is 25 m pikkuse õhulennu kolmesilindrilise Anzan-tüüpi mootoriga lennukil Libellule. Seega võiks Liwentaal`li esimeseks Eesti soost lenduriks pidada, ehkki tema ema oli šveitslanna.

1909. aasta augustis sõitis Eestist Prantsusmaale kuulsat Reimsi lennundusnäitust külastama ning lennundusalaseid teadmisi omandama Paunküla postijaama postmeistri poeg Theodor Ferdinand Kalep. Kalep ostis endale 1909. aastal Saksamaalt   Wright-tüüpi   30-hj   mootoriga   biplaani,   makstes sellest 24 000 marka (teistel andmetel 22 000 marka), mis oli sel ajal Saksamaal hea lukksepa umbes 25 aasta palk. Lenduripabereid tal teadaolevalt polnud. Tal õnnestus Riia äärelinnas asuvas tehases “Motor”, mille direktor ja kaasomanik ta oli juba 1902. aastast alates, konstrueerida ja ehitada originaalne seitsmesilindriline rotatiivne lennukimootor, võimsusega 50,60, 80 ja 100 hj. See lennukimootor sai maailmas tuntuks Kalep-tüüpi mootorina.

Esimene Eestis sündinud lendur oli Theodor Wilhelm Franz Meybaum (sünd. 05.10.1864.a. Pärnus). Theodor Meybaum sooritas 19. juulil 1910. aastal Riias oma esimese lennu ja 17. veebruaril 1911 anti talle Berliinis kätte lenduritunnistus. Sel ajal oli Meybaum juba 46-aastane. Hiljem töötas ta Riias hambatehnikuna.

Teine eesti rahvusest lendur oli  Georg Linno (sünd. 23.08.1884.a. Tartus). Tema sai lenduritunnistuse 1911. aastal Venemaal, Sevastoopolis, pärast 26-tunnist lennupraktikat Farman-tüüpi biplaanil.

Kolmas eestlasest lendur oli  Karl Laas (sünd. 21.04.1892 Tartus), kes sai lenduritunnistuse 07. augustil 1911. aastal Peterburis.

Lendamisega tegeles ka kuulus Eesti maadleja  Aleksander Aberg, kes olevat sõpradele öelnud, et mis siis viga, kui lendamine käes. Muudkui lennumasinasse ja ühelt tšempionaadist teise. Ta ostis endale 1911. aastal lennuki ning tegi sellega Berliini lennuväljal treeninglende. Ühe treeninglennu ajal hakkas aga lennuk tõrkuma, juht kaotas võime seda valitseda ning lennuk tormas üle välja metsatuka poole. Piloot jäi siiski ellu.

Esimene mootorlend Eestimaa taevas toimus 14. aprillil 1912. aastal, kui Vene õhusõitja Sergei Utotshkin sooritas Tartus, Raadil, Krasnojarski kasarmute vahel olevalt soldatite marssimise platsilt mitu õnnestunud lendu kahetiivalise Farman-tüüpi lennukiga. Sama aasta 23. juunil lendas Utotshkin Tallinnas Russalka mälestussamba ja Gloy suvila vahelt startides. Kolmandal lennul olevat ta koguni 11 minutit õhus viibinud.

1913. aasta suvel äratas Saksamaal, Johannisthali lennuväljal asjatundjate ringkonnas tõsist huvi eestlase  Johannes Haas`i konstrueeritud ja ehitatud õhusõiduk. See lennumasin oli valmistatud terastorudest ja bambusest ning varustatud 30 hobujõulise mootoriga. Esimesel katsel tõusis Haas, kes ise kunagi varem iseseisvalt lennanud ei olnud, omakonstrueeritud lennukiga kergelt õhku, kusjuures lennuk allus kuulekalt igale piloodi liigitusele. Järgmisel kevadel sooritas Haas edukalt ka lendurieksami.

1913. aasta 9. septembril sooritas Pjotr Nesterov lennukil Nieuport IV Kiievi lähistel esimesena maailmas surmasõlme. Pole teada, kes eestlastest sai esimesena sama asjaga hakkama, aga on teada, et 1914. aastal komandeeriti kuulsa prantsuse lenduri Bleriot`i juurde surmasõlme õppima 1907 - 1910.a. Tartu Ülikoolis matemaatikat ja keemiat õppinud, hilisem Ülevenemaalise Keiserliku Aeroklubi monoplaanide klassi instruktor  Aleksander Rajevski. Lendamise oli Bleriot Rajevskile juba 1911. aastal selgeks õpetanud.

teisipäev, 21. veebruar 2023

Eesti lennundus

Lühiülevaade Eesti tsiviillennunduse ajaloost kuni 2000ndateni

1921.a. asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts AERONAUT
Alustati regulaarlendudega liinil Tallinn – Stockholm (käitaja Rootsi õhusõiduselts)
1922.a. loodi Teedeministeeriumis õhuasjanduse inspektsioon
1922.a. ehitas Aeronaut Lasnamäele suure raudbetoonangaari
1923.a. 9.veebruaril alustas Aeronaut talviseid postilende Soome
1923.a. 11.veebruaril alustas Soome Aero OY lennuliiklust Helsingi ja Tallinna vahel
1923.a. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil
1924.a. ehitas Aeronaut Tallinna sadamasse vesilennukite angaari
1932.a. 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel
1932.a. 10.juulil avati Sakalamaa 1.lennupäeval Viljandi lennuväli
1932.a. 17.augustil avas Poola lennukompanii LOT Tallinn-Riia-Varssavi lennuliini
1934.a. mais valmis esimene Eestis konstrueeritud õppelennuk ES-ENN
1935.a. 13.detsembril sai esimene eestlanna Inna Rostfeldt lendurikutse Eestis
1936.a. jõustus õhusõiduseadus
1934.a. 2.mail avati Ülemiste tsiviillennuväli
1939.a. asutati Eesti Lennuliinide aktsiaselts AGO
1940.a. natsionaliseeriti Tallinna Lennujaama ja AGO varad
1944.a. moodustati Tsiviilõhulaevastiku Eesti Lennugrupp
1962.a. toimus esimene reis reaktiivlennukiga (Tu-124)
1990.a. asutati Lennuamet
Nõo Keskkoolis alustati lendurite koolitusega
1991.a. moodustati Aerofloti Eesti filiaalist RAS Estonian Air
1992.a. sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 166-ndaks liikmeks
Jagunes RE Estonian Air: AS Estonian Air ja Eesti Lennujaamad
1993.a. jõustus esimene taasiseseisvumisjärgne lennundusseadus
1993.a. 13.aprillil asutati Tartu Lennukolledz
1994.a. kehtestati Eesti õhuruumis ICAO standarditele vastavad lennureeglid
1995.a. sai Eesti Euroopa Tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) 33-ndaks liikmeks
Estonian Air sai esimese Boeing 737-500
1998.a. külastas Eestit ICAO president.
Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga Euroopa ühtsest lennupiirkonnast.
1999.a. jõustus uus lennundusseadus
Eesti sai Euroopa Ühinenud Lennuametite (JAA) kandidaatliikmeks
1999.a. renoveeriti Tallinna Lennujaama reisijate terminal
1999.a. oktoobris andis Tartu Lennukolledž välja uue Eesti Vabariigi esimesed kopteripiloodi tunnistused
1999.a. detsembris valmis Eesti riikliku lennunduse arengukava projekt

Tere tulemast tutvuma Eesti lennunduse ajalooga!

Õpiobjekti eesmärk:

"Eesti lennunduse ajalugu" õpiobjekti eesmärk on arendada lennundushuviliste silmaringi ning anda ülevaate nii Eesti lennunduse algusaastatest kui ka lähiajaloost. Õpiobjekt on kasutamiseks suunatud eelkõige lennundust just õppima asunud üliõpilastele, kuid materjalidega tutvuma ja ülesandeid lahendama on oodatud ka kõik, kes on huvitatud Eesti lennunduse ajaloost.

Õpiobjekti läbinud üliõpilane:

1) Teab olulisemaid sündmusi Eesti lennunduse ajaloost.
2) Oskab nimetada Eesti esimeste mees- ja naislendurite ning esimese eesti lennundusinseneri nimesid.
3) Teab, millal algas Eestis sõjaväelendurite koolitus.
4) Omab teadmisi Eesti lendurite osalusest I Maailmasõjas.
5) Omab ülevaadet Eesti purilennunduse algusaastatest ja oskab nimetada Eesti tuntumate purilendurite nimesid.
6) Teab, millal ja kus algas Eesti ametlendurite koolitus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist.
7) Teab, millal asutati Tartu Lennukolledž ja milliseid erialasid õpitakse Eesti Lennuakadeemias.

Õpiobjekti lühikirjeldus:

Õpiobjekt annab lühiülevaate Eesti lennunduse ajaloost alates 19. sajandist kuni tänapäevani, tutvustades seejuures Eesti esimesi mees- ja naislendureid ning lennukiehitajaid.

Käsitletakse Eesti lennukoolituse algusaastaid ning antakse ülevaade Eesti sõjaväelendurite koolitamisest Tallinnas aastatel 1919-1940. Tutvustatakse Eesti purilennunduse ajalugu, eestlastest polaaruurijaid ja õhulaevnikke ning I Maailmasõjas osalenud eesti rahvusest lendureid. Käsitlemist leiab ka eesti rahvusest lendurite tegevus välismaal.

Loetletakse eestlastest lendureid, kes sooritasid lahinglende II Maailmasõjas. Antakse ülevaade Eesti tsiviillennunduse ajaloost alates 1920-ndatest aastatest ning ametipilootide koolitamisest Nõo Reaalgümnaasiumis, Tartu Lennukolledžis ja Eesti Lennuakadeemias.

Iga teema läbimise järel on huvilistel võimalik omandatud teadmiste kontrollimiseks lahendada ka teoreetilisi ülesandeid.

Pikem Eesti lennunduse ajalugu peatükkidena, järgnevatel päevadel.

Kust leida infot Eesti lennunduse kohta:

Kaljo Alaküla. “III eskadrill”. Viimsi, 1999.

Eesti Lennuameti kodulehekülg internetis. www.ecaa.ee.

“Eesti lennukroonika”. Koostajad Toivo Kitvel ja Johannes Tilk. Tallinn, 2003.

Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel, Johannes Tilk. “Aeg. Mehed. Lennukid”. Tallinn, 2001.

Ants Künnapuu. “Teedel õhuavarustesse”. Tallinn, 1979.

Aleksander Lipp. “Miljon kilomeetrit õhus”. Tallinn, 1982.

Lubatud startida. Tartu Lennukolledž 1993-2003. Koostajad Otto Taur ja Vello Lään. Tartu, 2003.

Jarek Lõoväli. “Eesti tsiviillennundus aastatel 1920 - 1940”.

Nõo Reaalgümnaasium. Uurimistöö. Nõo, 1995.

Kadri Ojamets. “Eesti lennukoolituse areng aastatel 1918 - 1945”. Sisekaitseakadeemia. Kaitsekolledž. Diplomitöö. Tallinn, 1999.

Ivo Orasmäe. “Eesti sõjaväelendurite koolitus aastail 1919 - 1940”.

Nõo Reaalgümnaasium. Uurimistöö. Nõo, 1995.

Arnold Nugis, Oleg Poletajev. “Kodumaa tiibadel”. Tallinn, 1987.

Endel Puusepp. “Kaugetel lennuteedel”. Tallinn, 1973.

esmaspäev, 20. veebruar 2023

New Orleans

New Orleansi (Nouvelle-Orléans) asutasid prantslased (pärast ala hispaanlaste käest vallutamist) 1718 ja see oli alates 1722 Prantsusmaale kuulunud Louisiana piirkonna halduskeskus. Pärast Louisiana müümist Ameerika Ühendriikidele sai sellest Louisiana osariigi keskus.

New Orleans on üks kahest USA piirkonnast, mis asub allpool merepinda (teine on Surmaorg). Suur osa linnast jäi vee alla 2005. aasta augustis orkaan Katrina tõttu. Linnas ja selle lähiümbruses hukkus umbes 1500 inimest, kümned tuhanded jäid koduta. 2007. aastal elas linnas hinnanguliselt 273 000 inimest.

New Orleans on liigas NFL mängiva jalgpallimeeskonna New Orleans Saints kodulinn. Meeskonna kodustaadion on Louisiana Superdome.

Linna korvpalliklubi New Orleans Hornets mängib liigas NBA.

New Orleans on kurikuulus linn. Seda mitme asjaolu poolest. Üheks nendest on kuritegevus, siis New Orleansi Voodoo kuninganna Marie Laveau, siis lähedalasuvas mõisas elanud orjapidaja-sarimõrvar Madame LaLaurie, linnas on lisaks loodud kummitustuurid erinevatesse kohtadesse. Linna on mainitud mitmetes lauludes (The Highwayman - „American Remains“). Linna järgi on nimetatud üks muusikažanr (New Orleansi džäss).

Kultuur:

New Orleansis põimuvad omavahel prantsuse, Ameerika ja Hispaania kultuur. Linnas on ka prantsuse kvartal, mille arhitektuur on ülejäänud linnast täiesti teistsugune. Tõsi, erinevalt nimest pole prantsuse kvartali arhitektuur prantsuspärane vaid on hoopis Hispaania koloniaalarhitektuuri tüüpi. 100-aastase sõja tulemusena läks Louisiana hispaanlaste käest prantslaste kätte. Hiljem müüs Napoleon Bonaparte selle ala ameeriklastele.

Kummituslikud kogemused:

Lisaks eelnevalt mainitud Madame LaLaurie (Madame LaLaurie häärber, mõis; tänapäeval asub keset linna) ja Marie Laveaule on linnas veel hulgaliselt kummituslikke ehitisi. Näiteks Carroltoni vangla, Sultani palee, St. Louis kalmistu, Farmaatsia (ravimite) muuseum. Lisaks nendele ka veel erinevad baarid, hotellid, restoranid, majad ja pubid. Kuna linnast on tulnud ka mitmeid mõrvareid, siis ka nende majad võivad olla kummituslikud. Näiteks New Orleansi kirvemehe maja või koht, kus tehti suur massimõrv.

Kuulsus:

Tegelikult on samasuguste asjade tõttu kuulus, mitte ainult Neuve Orleans (New Orleans prantsusepäraselt kirjutatult) vaid kogu Louisiana osariik. Lihtsalt Louisiana osariigis või täpsemalt New Orleansi linnas juhtunud sündmused on kuulsamad kui kaugemal juhtunud. Mida kaugemal Louisianast või New Orleansist seda vähem kurikuulsamad need on (muidugi leidub hulgaliselt erandeid).

reede, 17. veebruar 2023

Narkootikumid

Kõige sagedamini kasutatakse kõikide sõltuvust tekitavate ainete kohta mõistet uimastid. Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist.

Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid: nad võivad tekitada sõltuvust, kuid nende tarvitamine ei ole täisealistele seadusega keelatud.

Sellel lehel käsitletakse ainult illegaalseid uimasteid ehk narkootikume ja psühhotroopseid aineid ning osasid legaalseid psühhotroopseid aineid (nt muskaatpähkel, luulusalvei, teatud seened), mis samuti teatud kogustes võivad tekitada joovet.

Narkootikumid on illegaalsed psühhoaktiivsed ained.

Narkootikumid on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses loetletud ained. Nende ainete omandamine, valdamine, vahendamine, tarvitamine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiit, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule on keelatud.

Narkootikume võib liigitada väga erinevalt, lähtudes nende keemilisest koostisest, toimest organismile või hoopis nende kangusest ja sõltuvuse tekitamise potentsiaalist. Kõige levinum on liigitada neid lähtudes nende mõjust kesknärvisüsteemile, kus nad jagunevad nelja suuremasse gruppi.

Kesknärvisüsteemi ergutavad ained ehk stimulandid
Kesknärvisüsteemi ergutavad ehk stimuleerivad ained panevad organismi kiiremini tööle ja elavdavad inimest. Stimulantide tarvitamise järgselt kogetakse üldiselt energia ja meeleolu kasvu ning heaolutunnet. Stimulandid panevad südame kiiremini tööle ning tõstavad vererõhku, kiirendavad pulssi ja hingamist. Stimulandid on üldjuhul väga sõltuvust tekitavad.
Vanim taimset päritolu stimulant on efedriin. Inimeste poolt loodud efedriini sünteetilised analoogid on näiteks amfetamiin, metamfetamiin, MDMA (Ecstasy). Kui amfetamiin ja tema lähisugulased luuakse keemialaboratooriumis, siis teine tuntud närvierguti, kokaiin on loodusliku päritoluga.
Seadusega lubatud ainetest on stimuleeriva toimega nikotiin ja kofeiin.
Kesknärvisüsteemi aeglustavad ained ehk depressandid
Depressandid aeglustavad organismi ja muudavad inimest apaatsemaks. Nende manustamisel põhjustavad nad kiiret ja intensiivset naudingut, millele järgneb heaolu tunne ja rahulikkus. Depressandid aeglustavad südame tööd ja hingamist. Depressandid on väga sõltuvust tekitavad.
Depressantide olulisimateks esindajateks on opioidid ja opiaadid. Opiaatideks kutsutakse looduslikul teel saadud oopiumiühendeid. Üks esimesi teadaolevaid opiaate on oopium, mida saadakse unimaguna Papaver somniferum seemnekuparde mahlast. Oopium sisaldab alkaloide (lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm), millest olulisemad on morfiin ja kodeiin.
Inimese poolt tehtud sünteetilisi sarnase toimega ühendeid kutsutakse opioidideks (nt fentanüül, metadoon). On olemas ka nende vahepealseid ühendeid ehk poolsünteetilisi opioide (nt heroiin) – see tähendab, et kuigi aine põhikoostis on looduslik (heroiinil morfiin), on tema molekuli vähesel määral midagi lisatud (heroiini puhul lisatud kaks äädikhappejääki).
Depressantide olulisimateks esindajateks on opioidid ja opiaadid
Opiaatideks kutsutakse looduslikul teel saadud oopiumiühendeid. Üks esimesi teadaolevaid opiaate on oopium, mida saadakse unimaguna Papaver somniferum seemnekuparde mahlast. Oopium sisaldab alkaloide (lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm), millest olulisemad on morfiin ja kodeiin.
Inimese tehtud sünteetilisi, sarnase toimega ühendeid, kutsutakse opioidideks (nt fentanüül, metadoon). On olemas ka nende vahepealseid ühendeid ehk poolsünteetilisi opioide (nt heroiin) – see tähendab, et kuigi aine põhikoostis on looduslik (heroiinil morfiin), on tema molekuli vähesel määral midagi lisatud (heroiini puhul lisatud kaks äädikhappejääki).
Meelepetteid ehk hallutsinatsioone tekitavad ained ehk psühhedeelikumid
Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja tundeid ning kutsuvad esile hallutsinatsioone ehk meelepetteid – inimesed kuulevad või näevad asju, mida pole olemas. Hallutsinogeenidel on tugev taju mõjutav toime ja see võib muuta seda, kuidas inimene tunnetab aega, igapäevast reaalsust ja ümbritsevat keskkonda. Hallutsinogeenid mõjutavad aju piirkondi, mis vastutavad koordineerimise, mõtlemise, kuulmise ja nägemise eest. Nende tarvitamisel võivad inimesed kuulda hääli, näha asju ja tunda tundeid, mida tegelikult olemas ei ole.
Hallutsinogeenide sõltuvuse tekitamise võimalust loetakse mõõdukaks. Enamik hallutsinogeenide riskidest on seotud kehavigastuste ja eluohtlike õnnetustega. Meelepetteid ehk hallutsinatsioone tekitavaid aineid leidub nii looduslikul kujul (näiteks kärbseseen, inglitrompet), aga ka sünteesides (näiteks LSD). Hallotsinogeenid võivad olla kindlas koguses tervisele kasulikud.
Muud ehk kindlasse ainegruppi mittekuuluvad ained
On narkootikume, mis ei kuulu puhtalt ühtegi kindlasse ainegruppi. Näiteks kanepil on nii depressantidele, stimulantidele kui ka hallutsinogeenidele omaseid tunnuseid, mistõttu käsitletakse kannabinoide eraldi ainegrupina. Selliste ainete puhul sõltub toime isikuomadustest, annuse suurusest, ootustest, meeleolust ja keskkonnast.

Stimulandid ja psühhodeelikumid võivad olla kindlas koguses tervisele kasulikud, muidugi ka nende segud või segu nendest kahest grupist vähemalt ühest ja mingist muust grupist. Seetõttu tuleks need legaliseerida. Muidugi reguleeritult kindlate piirmäärade ja kasutamistingimustega. Alkohol tuleks keelata.

neljapäev, 16. veebruar 2023

Endokannabinoidsüsteem

Endokannabinoidsüsteemiks nimetatakse peaajus paiknevaid ja toimivaid neuromodulatoorsete lipiidide ja nende retseptorite võrgustikku keha eri rakkudes ja elundites, nagu kannabinoidi retseptorid CB₁ ja CB₂ ja nende ligandanandamiidid jt ning neid metaboliseerivaid ensüüme.

Endokannabinoidsüsteemi funktsioonideks on embrüoloogilises arengustaadiumis arengu modulleerimine ja neuroplastilisuse, närvide kaitse (neuroprotektsioon), immuunsuse, põletiku, apoptoosi ja kartsinogeneesi, valu ja emotsionaalse mälu, näljatunde, toitumise ja metabolismi modulleerimine.

Endokannabinoidsüsteemile avaldavad toimet ka alternatiivmeditsiini praktikad, nagu akupunktuur, mitmed manustatavad ravimid ja droogid (näiteks kanep). Ka kohvi ning alkoholi joomine, kanepi ja tubaka suitsetamine jpm.

CB₁ retseptorid paiknevad peaajus ja närvisüsteemi rakkudes, CB₂ retseptorid lisaks ka tüümuses.

Endokannabinoidsüsteemi töö häirumisega seostatakse inimestel uncompensated schizophrenia, migreeni, polüskleroosi, Huntingtoni tõbe, uncompensated Parkinson's, soole ärritussündroomi, kompenseerimata anoreksiat, liikumistõbe.

Ravimikatsetused

Prantsusmaa tervishoiuministri Marisol Touraine'i teatel põhjustasid Rennesis läbi viidud ravimikatsetused, mille käigus manustati ligi sajale katsealusele suu kaudu testitavat ravimit, mitu tõsist õnnetust: ühe inimese ajusurm ja viie inimese haiglasse sattumine. Ministri sõnul oli ravim ettenähtud toimimaks endokannabinoidsüsteemi, mida aga seostatakse valuga.

Katseravim ei sisaldanud kannabinoide, nagu algselt arvati, vaid kuulub nn FAAH inhibiitorite (Inhibitors of Fatty Acid Amide Hydrolase (FAAH)-ensüüm) hulka, tegu võis olla toimeainega "BIA 10-2474" .

Kõik kuus haiglasse toimetatud meest olid vanuses 28 kuni 49 aastat ja olid 7. jaanuaril, kui ravimikatsetused algasid, terved.

kolmapäev, 15. veebruar 2023

THC

Tetrahüdrokannabinool

Tetrahüdrokannabinool (THC) ehk delta-9-tetrahüdrokannabinool (Δ⁹-THC) on keemiline ühend. THC on kanepitaime saaduste kanepiürdi ja mõnuaine peamine psühhoaktiivne komponent. Aine lahustub hästi enamikus orgaanilistes lahustites, eriti aga lipiidides ja alkoholis.

Tetrahüdrokannabinool
Tetrahüdrokannabinooli kolmemõõtmeline mudel
Üldised omadused
Keemiline valem	C₂₁H₃₀O₂
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	314,45 amü
Keemistemperatuur	430,15 K (157 °C)
Tihedus	1,015 kg/m³
Lahustuvus	Vees vähelahustuv
Termokeemia
Δ_fH⁰_gaas	66,493 kJ/mol
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Nomenklatuur

IUPAC nimetus: (−)-(6aR,10aR)-6,6,9-trimethyl-
3-pentyl-6a,7,8,10a-tetrahydro-
6H-benzo[c]chromen-1-ol

Ravimite nimetused

Marinol

Farmakoterapeutiline rühm

Sünteetilised tetrahüdrokannabinoolid kuuluvad klassi A – Seedetrakt ja ainevahetus:

Toime inimkehale

THC-l on keskmine kuni mõõdukas valu vaigistav toime, samuti leevendab THC vähktõve keemiaraviga seotud iiveldust (südamepööritust) ja stimuleerib söögiisu. Aine tekitab ka eufooriat. Võimalike kõrvalmõjude hulka kuuluvad pulsi kiirenemine, paanikahood, hämmeldus, ärevus ja mõnikord paranoia.

teisipäev, 14. veebruar 2023

CBD, Kannabinoidid, Kanep

CBD – mida Sa peaksid teadma

Kannabidiool (CBD) on üks, rohkem kui 110-st kanepi looduslikest ühenditest, mis kuuluvad kannabinoidi rühma. CBD on kõige tuntum kannabidiool kiukanepi taimest (Cannabis Sativa L) ja erinevalt THC-st (tetrahüdrokannabinool), ei ole psühhoaktiivne, seetõttu ei klassifitseerita seda narkootilise ainena.

Mis on CBD kanepiõli?

CBD õli on looduslik abivahend, mis koosneb Cannabis Sativa L ekstraktist, mis sisaldab looduslikult esinevaid fütokannabinoide (sealhulgas CBD) ja taimeõli (kõige sagedamini kasutatakse kanepiseemneõli).

Erinevalt tavapärasest toiduvalmistamise kanepiõlist on CBD kanepiseemneõli abivahend, mis koos küllastumata OMEGA-3 ja OMEGA-6 rasvhapetega moodustavad loodusliku ekstrakti naturaalsete fütokannabinoidega (sh CBD), terpenoidega ja flavonoidega , mis annavad talle ainulaadsed omadused.

Parim viis ekstrakti saamiseks, CBD kanepiseemneõli tootmisel on ekstraheerimine superkriitilise süsinikdioksiidiga, nn CO2 eraldamine.

See ainulaadne meetod võimaldab kanepist eraldada puhta ekstrakti, mis sisaldab lisaks kannabidioolile ka teisi kanepis looduslikult esinevaid aineid – ja seda ilma lahustite või kemikaalide vajaduseta, mis võivad lõpptootesse jääda.

Selle meetodi täiendav eelis on selle selektiivsus – see võimaldab taimest ekstraheerida kannabinoide ja muid rasvlahustuvaid aineid, kuid mitte saasteaineid nagu seened ja hallitusseened või isegi raskemetallid, mida võib taim saada pinnast või õhust.

Seadusandlus, mis puudutab CBD kanepit:

Lähtuvalt 29.07.2005 väljastatud narkootikumide seadusest, jagunevad kanepitaimed kahte erinevat liiki:

Kiuline kanep (Cannabis sativa L.), mis sisaldab vähem kui 0,2% THC-d, mille kasvatamine ja töötlemine on lubatud teatavatel tingimustel.

Mittekiuline kanep (peamiselt Cannabis Indica),mille kasvatamine ja töötlemine on ebaseaduslik.

CannabiGoldi õlid valmistatakse täielikult Cannabis Sativa L (kiulise kanepi) taimedest, mis sisaldavad vähem kui 0,2% THC-d ja on kasvatatud EL-is valitud ja sertifitseeritud seemnetest.

CBD omadused ja mõju

CBD kanepiõli omadused muudavad selle täiuslikuks abivahendiks. Inimkeha on varustatud kannabinoidide suhtes tundlike endokannabinoidi retseptoritega – need retseptorid on “kohandatud” reageerima igasugustele kannabinoididele. Selle endokannabinoidsüsteemi retseptoreid leiab närvisüsteemis, immuunsüsteemis, seedeelundkonnas ja kardiovaskulaarsetes süsteemides, samuti organites nagu aju, süda, maks, suguelundid ja lihased. Nende retseptorite olemasolu näitab, et kannabinoidid saavad mõjutada neid spetsiifilisi kehaosi.

Kannabidiool(CBD) ja tetrahüdrokannabinool(THC) on kaks kõige populaarsemat kannabinoidi kanepitaimes. Fütokannabinoidid, CBD ja THC suhestuvad kindlate rakkudega peamiselt meie ajus, kuid ka teistes organites, põhjustades erinevaid reaktsioone meie kehas.

Nii CBD-l kui ka THC-l on väga lai kasutusvõimalus ning on molekulaarsel tasandil väga sarnased. See on aga viinud selleni, et inimesed ajavad neid kahte omavahel segamini ning isegi teadlaskond uskus veel üsna hiljuti, et CBD ja THC puhul on tegemist ühe ja sama ainega. Kuid CBD ja THC keemilised omadused on üsna erinevad, mistõttu saab THC-d klassifitseerida kui psühhotroopset ainet, mis on föderaalasutuste poolt range kontrolli all ning enamus riikides illegaalne. Seevastu CBD on aga turvaline ja legaalne enamus riikides.

CBD ja THC molekulaarse struktuuri erinevus

CBD-l ja THC-l on tegelikult ühesugune molekulaarne struktuur – koosnedes 21-st süsinikaatomist, 30-st vesinikuaatomist ja 2-st hapnikuaatomist. Erinevus seisneb ainult ühes aatomis. THC on tsükliline ühend ja CBD hüdroksüülrühm. See näiliselt väike molekulaarne erinevus muudab täielikult aine mõju organismile. Selle molekulaarse erinevuse tõttu stimuleerib THC CB1 kannabinoidi retseptorit, mille tulemuseks on psühhotroopne effekt. CBD aga muudab CB1 retseptori kuju, mistõttu ei tekita see üldiselt mingit psühhoaktiivset effekti.

THC ja CBD legaalsus

Kuna THC tekitab psühhoaktiivset mõju, siis klassifitseeritakse seda enamus riikides kui illegaalne aine ning legaalne on see väga vähestes riikides. CBD on aga jällegi mittepsühhotroopne, mistõttu on see väga paljudes riikides legaalne. Eestis on THC illegaalne ning CBD legaalne.

Nii THC kui ka CBD ladestuvad mõlemad keharasvas. Seega võivad mõlemad veel nädalaidki hiljem narkotestis positiivse tulemuse anda. On olemas CBD-d tuvastavaid teste, kuid enamus narkoteste reageerib THC-le.

Mis on CBD eelised?

Üldiselt pakuvad CBD ja THC samu potentsiaalseid tervist parandavaid eeliseid, näiteks:

vähendab põletikku
parandab und
valuvaigistav
üldine füüsiline rahu

Peamine erinevus on see, et THC omab psühhoaktiivseid omadusi, mis võivad mõjutada õppimisvõimet, mälu ja üldist tunnetust. THC tarvitamisel on ohtlik sõita autoga ja käsitleda raskeid masinaid. CBD on mittepsühhoaktiivne, mistõttu ei muuda see inimese üldist tunnetust, mälu või õppimisvõimet.

CBD vs THC – meditsiiniline kasutamine

CBD

Nii CBD kui ka THC suhestuvad rakkudega meie kehas, aktiveerides kannabinoidide retseptorid. Nende retseptorite ülesandeks on signaalide edastamine, põhjustades erinevaid füsioloogilisi reaktsioone.

Mõned kannabinoidid on võimelised andma soovituid tulemusi, ehk olema organismile kasulikud, kuid mõned võivad mõjuda ka uimastavalt, ehk põhjustab kurikuulsat „pilves oleku“ tunnet või depressiooni. Ning mõned kannabinoidid võivad olla organismile kasulikud ning samal ajal mõjuda ka uimastavalt.

Hetkel ei ole dokumenteeritud uuringuid, mis näitaks, et CBD avaldab mingit soovimatut mõju, mistõttu on see kannabinoid väga paljudes riikides legaalne. Kuid on palju uuringuid, mis näitavad, et CBD on meditsiiniliselt kasulik või puudub üldse igasugune effekt, oleneb, mille jaoks CBD-d kasutatakse. Uuringud on näidanud, et CBD võib kaitsta ka THC negatiivsete mõjude eest.

CBD-d kasutatakse näiteks ärevuse sümptomite vastu ja teatud põletike leevendamiseks. Uuringuid on küll suhteliselt vähe, kuid need viitavad, et CBD võib olla abiks epilepsia, iivelduse, hulgiskleroosi ja paljude põletikuliste haiguste leevendamisel. Lisaks võib CBD aidata pärssida teatud vähiliikide kasvamist.

CBD on näidanud lubavaid tulemusi ka psühhiaatriliste häirete puhul, näiteks skisofreenia, bipolaarne häire, ärevushäire jpm. Sellegipoolest on oluline märkida, et CBD mõju uurimine on endiselt poolik.

THC

THC on kõige esimesena avastatud fütokannabinoid ning seda on uuritud palju ulatuslikumalt kui CBD-d.

Teame üsna kindlalt, et THC on tugevalt psühhoaktiivne ja võib mõjuda juba väga väikeses koguses. See tähendab, et THC võib mõjutada inimese käitumist ning inimene võib kaotada kontrolli oma tegevuste üle. Sellest hoolimata on THC populaarne valuvaigisti ning AIDSi ja keemiaravi sümptomite leevendaja.

Ravi marihuaana on turvaline, kui see on välja kirjutatud arsti poolt, et parandada krooniliste haiguste käes vaevlevate inimeste elusid.

Mida ütlevad teadlased?

Üldiselt on jõutud otsusele, et CBD on turvalisem kui THC. On tehtud uuringuid, mis näitasid olulist seost THC pikaajalise kasutamise ja psühhiaatriliste häirete vahel, sealhulgas skisofreenia, depressioon ja psühhoos.

Kuid tuleb märkida, et sellistes teaduslikes uuringutes ei tähenda seos alati põhjuslikku seost. Ehk THC tarbimine võib olla seotud psühhiaatriliste häiretega, kuid ei pruugi alati olla selle põhjuseks. Täpselt nagu tulemasina omamisega seostatakse suitsetamist, kuid see ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks suitsetajaga.

CBD-l on oluliselt laiem kasutusala kui THC-l. Kuna CBD-d on uuritud vähem kui THC-d siis usuvad teadlased, et CBD kasutusala võib olla tegelikult suurem kui seda praegu arvatakse olevat.

Seega, mis siis on parem, kas CBD või THC?

THC ja CBD debatt leiab aset pigem just kanepi tarvitajate ringkonnas ning tugineb tihtipeale valeinformatsioonile, mis neid aineid ümbritseb.

Põhinedes eelmainitule, saame vastata, et CBD ja THC on tegelikult liiga erinevad, et neid omavahel võrrelda või vastandada. Mõlemal ainel on hindamatud omadused. Kuid kui THC-d on võimalik kasutada kui narkootikum, siis CBD on turvaline ning sellel puudub meelelahutuslik omadus. Paljud valesti informeeritud inimesed, sealhulgas kanepit meelelahutuslikul eesmärgil kasutajad ütlevad, et CBD on mõttetu, sest see „ei tee sind pilve“.

Nagu paljud asjad elus, nii ka CBD ja THC kasutus ja omadused ja ei ole must ja valge. On raske THC-d nimetada kasutuks, kui sellel on nii palju dokumenteeritud meditsiiniliselt kasulikke omadusi. Samas ei saa ka pimedalt usaldada CBD-d, sest on täiesti võimalik, et edaspidisel uurimisel leitakse mõni pikaajalise kasutamise kõrvalmõju(loodetavasti mitte).

Seega CBD ja THC puhul on palju muud olulisemat kui ainult THC uimastav omadus. Mistõttu on patt neid omadusi mitte avastada ja otsida tõde nende kohta, eriti arvestades, et tänapäeval kasutavad väga paljud inimesed CBD-d ja THC-d elukvaliteedi parandamiseks. Teadus on arenev protsess ning tasub ennast sellega kursis hoida, eriti, mis puudutab CBD-d.

Mis vahe on THC ja CBD vahel?

Selgitatud lihtsustatult ...

Foto Roberto Valdivia saidil Unsplash

Kaks parimat

113 tuntud kannabinoidist on kaks kõige sagedamini käsitletud CBD ja THC. Kuna kanepi legaliseerimine on muutunud kogu Euroopa Liidus üha laiemaks, tahavad paljud meist teada erinevust. Laskem siis selle alla.

Seda artiklit lugedes aitab teie endokannabinoidsüsteem teil meeleolu, isu, mälu ja valutunnet reguleerida. Kuid THC ja CBD võivad mõlemad mõjutada selle süsteemi toimimist. Allpool on toodud THC (tetrahüdrokannabinooli) ja CBD (kannabidiooli) keemilise struktuuri diagramm.

Lihtsalt kiire pilk näitab teile, et mõlema keemilised struktuurid on peaaegu täpselt samad. Neil pole mitte ainult sama molekulvalem (C21H30O2), vaid mõlemad nende massid on praktiliselt identsed. Sellegipoolest on mängus üks väga oluline struktuuriline erinevus ja see määrabki selle, kas tunnete end kõrgel või mitte. THC sisaldab tsüklilist tsüklit, kuid CBD sisaldab hüdroksüülrühma.

Meie keha CB1 retseptoreid mõjutab anandamiidiks nimetatud neurotransmitter, mis kontrollib naudingu, motivatsiooni ja toitumisharjumuste teket. See vabastatakse pärast füüsilise tegevuse teostamist ja see annab sellele eufooria tunde, mida muidu nimetatakse „jooksja kõrguseks“. Kuid just siin saab see huvitavaks. Kuna THC struktuur sarnaneb anandamiidiga, ühendub see kergesti CB1 retseptoritega ja loob ka selle kõrge tunde.

Kuna aga CBD hüdroksüülrühm on teistsuguse kujuga, ei mahu see üldse CB1 retseptoritesse, takistades selle kõrge tunde tekkimist.

Psühhoaktiivne - lihtsalt mitte psühhotroopne

Sellegipoolest seostub CBD endiselt teie kannabinoidsüsteemi teiste retseptoritega, mõjutades teid muul viisil. See lihtsalt ei muuda teid kõrgeks. Nüüd on aastate jooksul tehtud mitmeid uuringuid. Näiteks esimesed märgid, et CBD-d võiks kasutada sotsiaalse ärevuse raviks, tulid 8 aastat tagasi. 2011. aasta uuringus paluti mitmel sotsiaalse ärevushäirega isikul esineda suure publiku ees. Mõnedele anti CBD; teistele määrati platseebo. Need, kellele anti CBD, teatasid tunduvalt vähem ärevusest. Samuti on mitmeid loomuuringuid, mis näitavad CBD ärevuse- ja põletikuvastaseid omadusi, mis võiks selgitada, miks mitmed inimesed tunnevad, et nad tunnevad sama kasu. Teadusuuringud on ka avastanud, et THC võib tegelikult psühhootilisi sümptomeid süvendada, samal ajal kui CBD võib psühhoosist aidata. Kõigi uusimate uuringute täielikuks kasutamiseks on see üks parimatest ressurssidest.

Koos töötama

Mis saab siis, kui tarbite korraga nii CBD kui ka THC? Üks uuring leidis, et CBD biokeemiline kuju tähendab, et see võib tegelikult seostuda CB1 retseptoriga. Allosteeriliseks pärssimiseks nimetatud protsess lülitab selle välja. See tähendab, et CBD takistab tegelikult THC-l korralikult siduda, põhjustades teile end vähem kõrgena. Võtame näite: kui aurustad kanepit 20% THC ja 0,1% CBD-ga (mikroelementide sisaldus), tunned end kõrgel, sest THC seostub CB1 retseptoriga ja CBD vähese sekkumisega. Kuid kui aurustad kanepit 20% THC ja 5% CBD-ga, siis see kõrgem CBD tase takistab THC sidumist CB1 retseptoriga, vähendades THC toimet ja viies selle tulemusel tunde vähem kõrgele.

Viimane sõna

Lõppkokkuvõttes on THC kanepis leitav kemikaal, mille keemiline struktuur paneb sind kividega tundma. CBD on erineva keemilise struktuuriga kanepis leiduv kemikaal, mis ei pane sind end kõrgel tundma, kuid võib mõjutada keha muul kui psühhotroopsel viisil.

Kuna suurem osa maailmast ärkab kanepi eeliste järele, legaliseerides selle erineva ulatusega, saab nüüd teha veelgi rohkem uuringuid, et jätkata üksikasjade paljastamist selle kohta, kuidas need kaks imelist kannabinoidi meid mõjutavad - rääkimata ülejäänud 111 seni teadaolevast. Ta mõjutab sind psühhodeelsel viisil (Nägemuste nägemine, rahustamine), see omakorda võib teatud haiguse puhul inimest ravida.

Järeldus:

Kanep ja teised sarnased ained (Kannabinoidid), stimulandid ja psühhodeelikumid on teatud tingimustel tervisele kasulikud ning nad tuleks lubada. Muidugi tuleks paika panna ostu, kasutuse ja vanuse piirmäärad.

esmaspäev, 13. veebruar 2023

Ravikanepiraport 2016

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ravikanepiraport on siin:

Sellest raportis järeldus, et kanep on kasulik. Ta peaks olema lubatud, eriti raviotstarbel.

reede, 10. veebruar 2023

Johnny Cash

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Johnny Cash

Sünninimi	J. R. Cash
Tuntud kui	The Man in Black
Sündinud	26. veebruar 1932 Kingsland, Arkansas, USA
Surnud	12. september 2003 Nashville, Tennessee, USA
Stiilid	kantri, rockabilly
Tegev	1955–2003
Plaadifirma	Sun Records Columbia Records Mercury Records American Records House Of Cash Records
Veebileht	http://www.johnnycash.com

Johnny Cash ja June Carter

Johnny Cash (õieti John R. Cash, sünninimi J. R. Cash; 26. veebruar 1932 Kingsland, Arkansase osariik – 12. september 2003 Nashville, Tennessee osariik) oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja. Tema hüüdnimi oli The Man in Black ('mees mustas'). Johnny Cash oli sügavalt usklik.

Lapsepõlv

Johnny Cash sündis Kingslandis Arkansase osariigis Ray ja Carrie Cashi neljanda lapsena ning sai nimeks J. R., väidetavalt seetõttu, et tema vanemad ei suutnud nime suhtes kokkuleppele jõuda. Alles õhujõududega liitudes tekkis tal vajadus eesnime järele ja ta võttis endale ametlikuks nimeks John R. Cash. 1955. aastal Sun Recordsiga lepingut sõlmides võttis ta endale lavanimeks Johnny Cash. Sõbrad kutsusid teda Johniks, lähisugulased ka nimega J. R. Tal oli kuus õde-venda.

J. R. kasvas üles farmis, töötades juba lapsena koos teistega põllul. Laul oli perekonna igapäevane kaaslane. J. R. armastas muusikat kuulata nii raadiost kui ka ema esituses. Ema õpetas teda ka kitarri mängima. Juba poisikesena hakkas ta laule kirjutama ning esines koolipõlves kohalikus raadios.

Pere elas vaeselt, suur depressioon mõjus puuvillakasvatajatele hävitavalt. Isa võttis vastu iga töö, mida pakuti, hiljem valitsuselt kompensatsiooniks saadud farm kannatas üleujutuste all. J. R. lapsepõlve traumaatilisim sündmus, vanema venna Jacki hukkumine õnnetuses ketassaega 1944. aastal, jälitas teda kogu elu.

Kõigest hoolimata meenutas Cash oma lapsepõlve alati härdusega, tundes muret selle pärast, et inimeste side maaga kaob ning hävib ka keskkond, kust tema muusika pärineb. Väga paljud tema laulud haakuvad farmielu, vaesuse ja lapsepõlveunistustega (näiteks "Daddy Sang Bass", "Farmer's Almanac", "Five Feet High", "Pickin' Time", "The Night Hank Williams Came to Town", "Busted").

Päritolu

Nooruspõlves uskus Cash kuuldud juttude põhjal, et temas on indiaaniverd, kuid hilisem uurimine selgitas, et tegelikult olid tema esivanemad šoti päritolu. Sellest hoolimata tundis ta indiaanlastega hingesugulust ja pühendas neile paljud oma laulud (näiteks "The Ballad of Ira Hayes", "Old Apache Squaw"). Tema esivanem William Cash (Caesche) randus Ameerikas 1667. aastal. Johnny vanavanaisa võitles Konföderatsiooni poolel kodusõjas.

1950. aastad

1950. aastate alguses teenis Cash õhujõudude koosseisus Saksamaal radistina, dešifreerides Nõukogude Liidu armee sõnumeid. Ta oli esimene ameeriklane, kes Stalini surmast teada sai.

Aastal 1954 abiellus John Vivian Libertoga. Neil sündis neli tütart: Rosanne (1955), Kathleen (1956), Cindy (1959) ja Tara (1961). Johni pidev kodust eemalolek ja sõltuvus mõnuainetest mõjus aga nende suhtele laastavalt ning nad lahutasid 1966. aastal.

Pärast abiellumist kolisid John ja Vivian Memphisesse. Õhtuti mängis John koos hilisemate lahutamatute kaaslaste ja sõprade Luther Perkinsi ja Marshall Grantiga kitarri. Neil õnnestus paaril korral isegi naabritele esineda. Esimesel katsel ei pääsenud Cash Sun Recordsi plaadistuudios jutule, kuid lõpuks kandsid tema pingutused vilja ning 1955. aastal ilmusid tema esimesed laulud "Hey Porter" ja "Cry Cry Cry", mis äratasid publiku tähelepanu. Järgmine plaat "Folsom Prison Blues" oli juba väga edukas ning "I Walk the Line" jõudis kantri edetabeli tippu. Nii "I Walk the Line", "Ballad of a Teenage Queen" kui ka "Guess Things Happen That Way" suutsid tungida ka popmuusika edetabelitesse. 1957. aastal sai temast esimene laulja Suni stuudios, kes lindistas LP. Aasta hiljem lahkus ta Sunist ning sõlmis lepingu Columbia Recordsiga ning saavutas oma singlitega "Don't Take Your Guns to Town" (1959) ja "Ring of Fire" (1963) suure menu. See suurfirma võimaldas tal isegi välja anda gospelalbumi "Humns by Johnny Cash".

1960. aastad

Johnny Cash 1969. aastal

Eduga kaasnes aga järjest rohkem tööd ja palju kurnavat ringisõitmist. 1960. aastate algul hakkas Johnny üha rohkem alkoholi tarbima ning väsimuse peletamiseks ka amfetamiini ja barbituraate kasutama. Tänu Carterite pere, eelkõige June'i abile õnnestus tal kümnendi lõpuks oma sõltuvus kontrolli alla saada.

Johnny oli juba lapsepõlves raadiot kuulates Carterite perekonda imetlenud. 1960. aastate algul hakkas ta Carteri perekonnaga koos kontserdireisidel käima. June Carter äratas oma lauluhääle ja särava loomusega kohe tema tähelepanu. Ka June on hiljem tunnistanud, et ta imetles Johnnyt juba siis.

12 aastat pärast nende esmakordset kohtumist Grand Ole Opry lava taga palus Cash June Carteri endale naiseks, tehes seda kontserdilaval. Nad abiellusid 1968. aastal. June'il oli kaks tütart kahest eelmisest abielust. Nende ainuke ühine laps John Carter Cash sündis 1970. aastal. Ta on muusik ja muusikaprodutsent.

Hoolimata Cashi ümbritsevatest legendidest ei ole ta tegelikult kunagi vanglas istunud. Seevastu üksikuid öid soolaputkas erinevate väärtegude eest on ta korduvalt veetnud. Ta tundis vangide vastu suurt poolehoidu ning käis palju kordi vanglates esinemas, sealhulgas Folsomi ja San Quentini vanglas ning Rootsi Österåkeris (1972). Tema vanglakontserdid on ka lindistatud – "Johnny Cash at Folsom Prison" (1968) ja "Johnny Cash at San Quentin" (1969) kuuluvad tema menukamate albumite hulka. Kantrilaulja Merle Haggard oli San Quentini kinnipeetuna kolm korda Cashi kontserdi publiku hulgas. Paljud Cashi laulud on seotud vanglateemaga (näiteks "Folsom Prison Blues", "San Quentin", "25 Minutes to Go", "Joe Bean", "Send a Picture of Mother").

Ta oli sügavalt usklik ja pühendas paljud oma lauludest jumalale. Samas oli tal ka väga hea huumorimeel, mida tõestavad lugematud lustakad laulutekstid (näiteks "One Piece at a Time", "Farmer's Almanac", "I Got Stripes", "A Boy Named Sue", "A Backstage Pass").

Johnny Cash laulis ka duette koos June'iga, tuntumad neist on "Jackson" (mis võitis 1967. aastal Grammy auhinna), "If I Were a Carpenter", "Darlin Companion".

1970. aastad

Johnny Cash Valges Majas kohtumisel Richard Nixoniga 1972

Johnny Cash kaaslastega laulu "One Piece at a Time" jaoks valmistatud Cadillacis (1976)

Aastatel 1969–1971 juhtis Cash kanalil ABC telesaadet "The Johnny Cash Show".

1970. aastate alguseks oli ta juba tuntuks saanud kui Mees Mustas. Bänd kandis juba oma algusaastatel musti särke, sest see oli ainuke kokkusobiv rõivaese, mis kõigil olemas oli. Hiljem tegi Cash aga musta riietuse oma kaubamärgiks. Oma laulus "Man in Black" avaldab ta arvamust, et seni, kui maailm ei ole paremaks muutunud, ta vikerkaarevärvilisi rõivaid ei kanna. Tema edu jätkus 1970. aastatel tänu armututele tuuritamistele ja telesaatele "The Johnny Cash Show".

1980. aastad

1980. aastal sai Johnny Cashist Kantrimuusika Kuulsuste Halli noorim (48) elusolev liige. Ta kuulub ka Rock and Roll'i Kuulsuste Halli (1992) ja Rockabilly Kuulsuste Halli. 1990. aastal sai ta Grammy legendiauhinna ja 1999. aastal Grammy elutööauhinna.

Cash esines juba 1970. aastatel külalisena paarikümnes teleseriaalis ning hiljem mitmes filmis ja dokumentaalfilmis. Loominguliselt tähistasid 1980. aastad madalseisu. Kümnendi lõpus tegi ta lepingu Mercury Recordsiga, mis jäi suhteliselt viljatuks.

Pärast 1983. aastal saadud vigastust sattus ta sõltuvusse valuvaigistitest. 1988. aastal tehti talle südameoperatsioon, kuid Cash keeldus valuvaigistitest, kartes uuesti sõltuvuse küüsi sattuda.

1980. aastate keskel esines Johnny Cash koos Kris Kristoffersoni, Waylon Jenningsi ja Willie Nelsoniga The Highwaymeni nime all.

1990. aastad

U2 kutsus Cashi 1992. aastal esinema albumile "Zooropa". Järgmisel aastal andis produtsent Rich Rubin välja albumi "American Recordings", millel olid Cashi tõlgendused nii erisuguste muusikaloojate sulest nagu heavy metal'i maniakk Glenn Danzig ja boheemlik ikoonilõhkuja Tom Waits. Cashi karjäär sai uue hoo sisse tänu lepingule American Recordingsiga, kellega koostöös ilmus mitu albumit, mis äratasid tähelepanu ka noorte hulgas, kes Johnny Cashi varasemast ei mäletanudki. Selle müügiedu viis albumiteni, millel Cash esitas oma töötlusi U2, Depeche Mode'i, Soundgardeni, Tom Petty, Nick Cave'i lugudest. Nagu ta ise ütles: "Ma ei tantsi, ei räägi anekdoote ega kanna liiga kitsaid pükse nagu enamik meelelahutajaid, aga ma tean peast ligikaudu tuhandet laulu."

12. aprillil 1991 andis Johnny Cash kontserdi ka Soomes Turus.

2000. aastad

Johnny Cashi hauakivi

June Carter Cash suri 15. mail 2003 73-aastaselt südameoperatsiooniga kaasnenud tüsistuste tõttu.

Johnny Cash suri suhkurtõve tüsistuste tagajärjel vaid mõni kuu hiljem, 12. septembril 2003 71-aastaselt. Mõlemad on maetud oma kodu lähedale Hendersonville Memory Gardensisse.

Kokku kirjutas Johnny Cash üle tuhande laulu ning andis välja kümneid albumeid. Oma ligi 50-aastase karjääri jooksul müüs ta üle 90 miljoni albumi.

Johnny Cashi elust räägib 2005. aastal valminud film "Walk the Line", kus Cashi rollis on Joaquin Phoenix ning June Carterit mängib Reese Witherspoon, kes sai oma osatäitmise eest 2005. aasta parima naisnäitleja Oscari.

Albumid

Otsing sellest blogist

UUS!!!