Neoarhaikum
Neoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Neoarhaikum vastab ajavahemikule 2800...2500 miljonit aastat tagasi (2,8...2,5 miljardit aastat tagasi).
Neoarhaikumile eelneb Mesoarhaikum ja järgneb Paleoproterosoikum.
Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...
Neoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Neoarhaikum vastab ajavahemikule 2800...2500 miljonit aastat tagasi (2,8...2,5 miljardit aastat tagasi).
Neoarhaikumile eelneb Mesoarhaikum ja järgneb Paleoproterosoikum.
Mesoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond) arhaikumis ehk ürgeoonis.
Mesoarhaikumile eelneb Paleoarhaikum ja järgneb Neoarhaikum.
Mesoarhaikumi ulatus on 3200 kuni 2800 miljonit aastat tagasi. See ei ole seotud kindla kivimikihistusega.
Austraalias on leitud mesoarhaikumist pärinevaid stromatoliite.
Umbes 2800 miljonit aastat tagasi jagunes osadeks esimene teoreetiline hiidmanner Vaalbara.
Paleoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Paleoarhaikumile eelneb Eoarhaikum ja järgneb Mesoarhaikum. Paleoarhaikum oli ajavahemikul 3,6 kuni 3,2 miljardit aastat tagasi.
Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Eoarhaikum vastab ajavahemikule 4–3,6 miljardit aastat tagasi. Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon ei ole eoarhaikumi alumist piiri täpselt määratlenud.
Sõna "eoarhaikum" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ēōs ('koit') ja archaios ('vana, ürgne').
Eoarhaikum on Arhaikumi eooni esimene aste. Sellele järgneb Paleoarhaikum. Eoarhaikumile eelnes hadaikum.
Eoarhaikumis umbes 3,6 miljardit aastat tagasi moodustus esimene hiidmanner Vaalbara.
Eoarhaikumist pärinevad vanimad teadaolevad kivimid. Need on 3,8 miljardit aastat vanad ja asuvad Lääne-Gröönimaal Isua rohekildavöös.
On oletatud, et eoarhaikumi lõpus arenesid protobiontidest esimesed prokarüoodid.
Aegkond | |
---|---|
N | järgnev |
A R H A I K U M | Neoarhaikum |
Mesoarhaikum | |
Paleoarhaikum | |
Eoarhaikum | |
N | eelnev |
Eoon | Aegkond | Ajastu | Algus MAT |
---|---|---|---|
Fanerosoikum | |||
Kainosoikum Uusaegkond Kestis: 65,5 Ma | Kvaternaar | 2,588 | |
Neogeen | 23,03 | ||
Paleogeen | 65,5 | ||
Mesosoikum Keskaegkond Kestis: 185,5 Ma | Kriit | 145,5 | |
Juura | 199,6 | ||
Triias | 251,0 | ||
Paleosoikum Vanaaegkond Kestis: 291 Ma | Perm | 299,0 | |
Karbon | 359,2 | ||
Devon | 416,0 | ||
Silur | 443,7 | ||
Ordoviitsium | 488,3 | ||
Kambrium | 542,0 | ||
Proterosoikum | |||
Neoproterosoikum Kestis: 458 Ma | Ediacara | 630 | |
Krüogeen | 850 | ||
Ton | 1000 | ||
Mesoproterosoikum Kestis: 600 Ma | Sten | 1200 | |
Ectas | 1400 | ||
Calymm | 1600 | ||
Paleoproterosoikum Kestis: 900 Ma | Stather | 1800 | |
Orosir | 2050 | ||
Rhyac | 2300 | ||
Sider | 2500 | ||
Arhaikum | Neoarhaikum Kestis: 300 Ma | 2800 | |
Mesoarhaikum Kestis: 400 Ma | 3200 | ||
Paleoarhaikum Kestis: 400 Ma | 3600 | ||
Eoarhaikum |
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ning geokronoloogiline üksus (eoon). Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
Fanerosoikumile eelneb Proterosoikum.
Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:
Kolm aegkonda omakorda jagunevad üheteistkümneks ajastuks (ladestuks).