Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov mereveega üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, mille abil saavad puud mõõna ajal õhusthapnikku.
Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele.
Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede ja teistetveekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.
Maailmameres eristatakse tavaliselt kolme litoraali sügavusvööndit:
sublitoraal (vöönd mõõnavee alampiirist kuni fütobentose esinemise lõppemiseni (tavaliselt meredes umbes 200 m sügavusel, enamasti ühtib šelfiga))
Mõnedes meredes (näiteks Läänemeri), kus loodete mõju on nõrk, eulitoraal puudub. Selliste veekogude veetaseme kõikumise vööndit nimetatakse pseudolitoraaliks.
Seisuveekogude litoraal
Järvede puhul loetakse litoraali sügavusvööndite hulka eulitoraali ja sublitoraali.
Kitsamas tähenduses mõistetakse järve litoraali all suurtaimestikuga kaetud järve põhja ja kuni 1 m sügavamat ala, kus suurtaimi ei esine.
Tiigid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Tehislikes tiikides on ainsaks produtsendiksfütoplankton, looduslikes tiikides ja kallastel kasvab tavaliselt arvukalt makrofüüte.
Tiigid on enamasti läbisoojenevad. Suvel esineb seal sageli veeõitsenguid.
Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust.
Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud.
Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada.
Iseloomustavad suurusi:
vkliima on aastaringselt soe ja niiske;
vsademeid palju (tihti üle 2000 mm/a);
vtaimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane;
vtaime- ja loomaliike kõige rohkem;
vpaljud linnud talvituvad vihmametsades;
vvihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid.
Ekvatoriaalsed vihmametsad - ekvatoriaalvööde ehk ekvatoriaalne kliima (kuum ja niiske aastaringselt);
Amazonase madaliku loodusvöönd on VIHMAMETS.
Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on VÄIKE.
VIHMAMETSADE LOODUSVÖÖNDIS paiknevad riigid on enamik MADALA elatustasemega.
VIHMAMETSADE keskkonnaprobleemid: METSARAIE, HAPNIKU VÄHENEMINE, KAOVAD ELUPAIGAD, TEKIB EROSIOON.
õige enam on aastas sademeid EKVATORIAALSES KLIIMAVÖÖTMES,
Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad
Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja seesajab paduvihmadena alla.
Himaalaja
Sellest tulenevalt on siinne piirkond maailma sademeterohkeim. Himaalaja mäestiku nõlvadel langeb kuni 10 000 mm sademeid aastas. India kirdeosas Cherrapunjis on rekordilisel aastal sademete hulk küündinud aga isegi 25 000 mm-ni. Võrdluseks Eestiga sajab siin tõesti palju, kuna meil küünib aastane keskmine sademete hulk vaid 700 mm-ni.
Lõuna- ja Kagu-Aasias on sademete hulk väga suur
Suurest sademetehulgast ning ning nende aastasest jaotumisest on tugevasti mõjutatud ka siinsete jõgede veerežiim.
Gangese jõgi
Kagu- ja Lõuna-Aasia suurimad jõed saavad alguse Himaalaja mäestikust ning voolavad India ookeani. Suurimad jõed on siin Indus, Ganges ja Brahmaputra. Siinsed jõed toituvad Himaalaja lumesulamis- ja vihmaveest. Suurvesi on siin suvel, mil voolab ära kuni 80% aastasest veest. Suurte vihmade ajal esineb ka tihti üleujutusi, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi. Jõed kannavad endaga kaasa hulgaliselt setteid, millest on tekkinud Gangese ja Brahmaputra suudmetesse ulatuslik ühine delta. Niisked lähisekvatoriaalsed metsad e mussoonmetsad - lähisekvatoriaalvööde e lähisekvatoriaalne kliima(troopilised mussoonid, kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine, sademeid palju);
Troopiline vihmamets kasvab kuni 3000 meetri kõrgusel merepinnast. Kasvualal valitseb püsiv madalrõhuala, kus sajab rohkem kui 200 päeval aastas. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur ületab 18 kraadi ja kuude keskmise õhutemperatuuri kõikumine on väikseim kui kuus kraadi.
Ameerika
Ameerika vihmametsad või neotroopise vihmametsad katavad rohkem kui kolmandiku kogu maailma vihmametsadest, ja nende elustik on maailma liigirikkaim. Troopilised vihmametsad esinevad Amazonase madalikul ja mägises Kesk-Ameerikas. Amazona vihmametsa võib jagada paljudeks eri tüüpideks, millest igaühel on oma puuliigid ja muu taimestik, samuti eriline struktuur ja mullastik.
Austraalia ja Uus-Guinea vihmametsade loomastik on omavahel üsna sarnane, kuna need kaks maad on varem olnud maaga ühenduses. Vihmametsades elab palju kukkurloomi, näiteks puukängurud. Pärdiklasi seal ei ela. Suurim loom on kaasuar, kes võib kasvada kuni inimese kõrguseks.
Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara.
Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi.
Surmaorg
Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg.
Antarktika külmakõrb
Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu.
Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama.
Kõige vähem on aastas sademeid TROOPILISES KLIIMAVÖÖTMES,
sealne loodusvöönd on KÕRB.
KÕRBETES on põllu harimine võimalik ainult OAASIDES.
Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. 
