Mormoonlus on usuliikumine, mis sai alguse 1830. aastal Joseph Smithist. Liikumist teatakse ka kui viimse aja pühade liikumine ja selle liikmeid kui viimse aja pühad ja viimsepäevapühakud. Hüüdnime mormoonid said nad sellepärast, et usuvad Mormoni raamatusse, kuid kirikut, mille Joseph Smith 1830. aastal rajas, nimetatakse ametlikult Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks.
Tänapäeval on suurem osa mormoonidestkoondunud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse, millel on umbes 14,1 miljonit liiget üle maailma. Selle organisatsiooni kõrval eksisteerib siiski ka arvukalt väiksemaid mormoonide kirikuid ja ühendusi, mille õpetused võivad üksteisest lahkneda. See muudab ka mormoonide uskumuste kirjeldamise keeruliseks.
Mormoonide üheks eripäraks võib pidada usku Mormoni raamatusse kui pühakirja, mida käsitletakse Piibli kõrval teise tunnistusena Jeesus Kristusest. Raamatu avaldas 1830. aastal Joseph Smith, olles selle väidetavalt jumaliku ilmutuse ja tarkuse abil tõlkinud "täiendatud egiptuse hieroglüüfkirjast", mis on graveeritud iidsetele kuldplaatidele. Kokku on mormoonidel 4 pühakirja: Piibel (inglise keeles on mormoonidel eri versioon), Mormoni raamat, Õpetus ja lepingud (Doctrine and Covenants) ning Kallihinnaline pärl (The Pearl of Great Price).
Üheks kõige enam mormoonidega seostatud kombeks on polügaamia (täpsemalt mitmenaisepidamine ehk polügüünia), kuid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik loobus ametlikult sellest juba 1890. aastal. Mitmed väiksemad fundamentalistlikudmormoonide ühendused jätkavad riiklikke seadusi trotsides siiski mitmenaisepidamise praktiseerimist.
Erinevalt kristlikest kirikutest usuvad mormoonid jätkuvasse ilmutusse. Väidetavalt üritab nende kiriklik struktuur jäljendada algkiriku ülesehitust: kirikut juhib maapealne elav prohvet, samuti on olemas kaksteist apostlit ja seitsmekümned.
Mormoonlus on levinuim usk Utah' (68% osariigi rahvastikust) ja Idaho (26,35%) osariigis.
UskumisedRedigeeri
Mormoonid ei usu kolmainsusesse nagu traditsioonilised kristlased. Nad usuvad, et Taevane Isa, Jeesus Kristus ja Püha Vaim on erinevad olendid, kes töötavad koos ja kellel on sama eesmärk. See uskumine näidatakse esimesest usuartiklist, mille Joseph Smith kirjutas.
1842. aastal Joseph Smith kirjutas 13 usuartiklit, mis näitavad tähtsaid põhimõtteid, millesse mormoonid usuvad.[2]
1. Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu.2. Me usume, et inimesi karistatakse nende endi pattude ja mitte Aadama üleastumise eest.3. Me usume, et Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond, kui ta kuuletub evangeeliumi seadustele ja talitustele.4. Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, teiseks meeleparandus, kolmandaks ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, neljandaks Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise teel.5. Me usume, et selleks, et jutlustada evangeeliumi ja sooritada selle talitusi, peab inimene olema kutsutud Jumala poolt prohvetliku kuulutamise ja käte pealepanemisega nende poolt, kes on selleks volitatud.6. Me usume samasse organisatsiooni, mis oli algkirikus, nimelt apostlid, prohvetid, karjased, õpetajad, evangeeliumi kuulutajad ja nii edasi.7. Me usume keelte, prohvetliku kuulutamise, ilmutuste, nägemuste, tervekstegemise, keelte tõlgitsemise ja teistesse andidesse.8. Me usume, et Piibel on Jumala sõna sel määral, kui see on tõlgitud õigesti; me usume samuti, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.9. Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju.10. Me usume tegelikku Iisraeli kogumisse ja kümne suguharu taastamisse; et Siion (Uus Jeruusalemm) ehitatakse Ameerika mandrile; et Kristus saab isiklikult valitsema maa peal ja et maa uuendatakse ning saab paradiisliku hiilguse.11. Me nõuame õigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat meie oma südametunnistuse järgi ja lubame sama õiguse kõikidele inimestele, kummardagu nad kuidas, kus või mida nad soovivad.12. Me usume, et tuleb olla alluvad kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, kuuletudes seadustele neid austades ja toetades.13. Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhtad, heatahtlikud, vooruslikud ja teha head kõikidele inimestele; tõesti, me võime öelda, et me järgime Pauluse manitsust – me usume kõigesse, me loodame kõike, me oleme talunud palju ja loodame, et me oleme võimelised taluma kõike. Kui on midagi vooruslikku, armast või märkimis- või kiiduväärset, siis me püüdleme kõige selle poole.
Mormoonid on Joseph Smithi poolt Ameerika Teise suure ärkamise (American Second Great Awakening, 1800-1870) ajal rajatud usundi, mormoonlusega, seotud usuline ja kultuuriline grupp. Enamik mormoone kuulub Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse (edaspidi: VAP kirik) samas kui vähemik on teiste iseseisvate kirikute liikmed. On ka palju iseseisvaid või mitte-praktiseerivaid mormoone. Mormoonide kultuurilise mõju kese on Utah’s ning Põhja-Ameerikas elab rohkem mormoone kui ühelgi teisel mandril, ehkki enamik mormoone elab väljaspool Ameerika Ühendriike. Mormoonid on arendanud välja tugeva ühismeele tunde, mille põhijooned tulenevad nende õpetusest ja ajaloost. Nad pühendavad palju aega ja vahendeid teenimisele oma kirikus ning paljud noored mormoonid langetavad valiku teenida täisaeg äsjapöördunu misjonil. Mormoonide tervise-eeskirjad keelavad alkohoolsete jookide, tubaka, kohvi, tee ja muude sõltuvusttekitavate ainete kasutamise. Nad kalduvad olema väga perekesksed ning on neil tugevad sidemed põlvkondade vahel ning kaugemate sugulastega. Mormoonide range karskuskoodeks keelab abielueelsed seksuaalsuhted ja nõuab kindlat truudust abielu kestel.
Mõnikord seostatakse mormoone polügaamiaga. Polügaamia (või mitmikabielu) praktiseerimine oli eristavaks tunnusjooneks paljudele varastele mormoonidele; 1890. a ütles aga VAP kirik sellest lahti ning järgmise 15 aastaga see lakkas. Tänapäeval praktiseerivad polügaamiat üksnes VAP kirikust lahku löönud mormooni fundamentalistid.
Enamik mormoone teadvustab end kristlastena, ehkki mõned nende tõekspidamised lähevad kristluse peavoolust lahku. Mormoonid usuvad piiblisse ning lisaks ka pühakirja teistesse tekstidesse, nagu Mormoni Raamat. Neil on ainulaadne vaade kosmoloogiale ning nad usuvad, et kõik inimesed on Jumala hinge lapsed. Mormoonid usuvad, et Jumala juurde naasmiseks tuleb järgida Jeesus Kristuseeeskuju ja võtta vastu tema lunastus läbi teatud kindlate usuliste kommete, nagu ristimine. Nad usuvad, et volitus sooritada eelnimetatud usulisi kombeid taastati Joseph Smithi kaudu ning et nende kirik on juhitud elavate prohvetite ja apostlite poolt. Mormoonide usu keskmeks on uskumus, et jumal räägib oma lastega ja vastab nende palvetele.
Ajalugu
Kaasaeg
VAP kiriku liikmete arv hakkas kiirelt kasvama maailmasõjajärgsel perioodil ja kahekordistus iga 15–20 aasta järel.[1] 1996. aastaks elas väljaspool USA-d rohkem mormoone kui USA-s.[2] Kõige rohkem on USAs mormoone Utah' osariigis, kus 68% osariigi rahvastikust on mormoonid. 2012. aasta seisuga oli maailmas hinnanguliselt 14,8 miljonit mormooni,[3] kellest umbes 57% elas väljaspool USA-d,[4] 2018. aasta seisuga oli mormoone 16 118 169.
Mormoni Raamat (inglise keeles "Book of Mormon") on mormoonide teine pühakiri Piibli kõrval.
Selle avaldas 1830. aasta märtsis Joseph Smith pealkirjaga "The Book of Mormon: An Account Written by the Hand of Mormon upon Plates Taken from the Plates of Nephi". Tema jutustuse järgi oli see raamat algselt graveeritud kuldplaatidele "muudetud egiptuse kirjas" (ingl reformed Egyptian). Smith olevat raamatu saanud inglilt nimega Moroni.
Seda on trükitud üle 150 miljoni eksemplari. Mormoni Raamat on tõlgitud 82 keelde. Lisaks sellele on raamatu üksikute osade tõlge ilmunud 25 keeles. Eesti keeles on Mormoni raamat ilmunud 1999, 2000, 2004 ja 2011.
Mormoni Raamat (inglise keeles "Book of Mormon") on mormoonide teine pühakiri Piibli kõrval.
Selle avaldas 1830. aasta märtsis Joseph Smith pealkirjaga "The Book of Mormon: An Account Written by the Hand of Mormon upon Plates Taken from the Plates of Nephi". Tema jutustuse järgi oli see raamat algselt graveeritud kuldplaatidele "muudetud egiptuse kirjas" (ingl reformed Egyptian). Smith olevat raamatu saanud inglilt nimega Moroni.
Seda on trükitud üle 150 miljoni eksemplari. Mormoni Raamat on tõlgitud 82 keelde. Lisaks sellele on raamatu üksikute osade tõlge ilmunud 25 keeles. Eesti keeles on Mormoni raamat ilmunud 1999, 2000, 2004 ja 2011.
Päritolu
Mormoni raamatu tekst räägib niiviisi oma päritolust: “[Mormoni raamat] on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest…. Kirjutatud käsu kohaselt ning samuti prohvetliku kuulutamise ja ilmutuse vaimus.”[3] See näitab kahte suurt põhimõtet Mormoni raamatu päritolust: (1) raamat on kirjutatud muistsetest rahvastest (2) raamat kirjutati kui pühakiri.
Raamat on ülestähendus muistsetest rahvastest, kes elasid Ameerika mandril. Raamat on erinevate prohvetite kirjutiste kogum. Mormon oli prohvet, kes pani kokku suurema osa Mormoni raamatust, ja sellepärast raamatut nimetatakse Mormoni raamatuks. Mormon ütles, et ta valmistas Mormoni raamatu, et “veenda kõiki teid, maa ääred, meelt parandama ja valmistuma seisma Kristuse kohtujärje ees.” Tegemist pole pelgalt ajaloolise raamatuga.
Selleks, et need kirjutised säiliksid, Mormon kirjutas kuldplaatidele. Mormoni poeg, Moroni, peitis need maa sisse umbes 421 pKr. 21. septembril 1823 see sama Moroni ilmus inglina Joseph Smithile ja juhatas Josephi künkale, kuhu plaadid oli peidetud (umbes 5 km Josephi tollasest kodust). Joseph tõlkis ülestähendused Jumala väega, ja need trükiti kui Mormoni raamat 1830. aastal Palmyras New Yorgis USA-s.
Mormoni raamatu tekst räägib niiviisi oma päritolust: “[Mormoni raamat] on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest…. Kirjutatud käsu kohaselt ning samuti prohvetliku kuulutamise ja ilmutuse vaimus.”[3] See näitab kahte suurt põhimõtet Mormoni raamatu päritolust: (1) raamat on kirjutatud muistsetest rahvastest (2) raamat kirjutati kui pühakiri.
Raamat on ülestähendus muistsetest rahvastest, kes elasid Ameerika mandril. Raamat on erinevate prohvetite kirjutiste kogum. Mormon oli prohvet, kes pani kokku suurema osa Mormoni raamatust, ja sellepärast raamatut nimetatakse Mormoni raamatuks. Mormon ütles, et ta valmistas Mormoni raamatu, et “veenda kõiki teid, maa ääred, meelt parandama ja valmistuma seisma Kristuse kohtujärje ees.” Tegemist pole pelgalt ajaloolise raamatuga.
Selleks, et need kirjutised säiliksid, Mormon kirjutas kuldplaatidele. Mormoni poeg, Moroni, peitis need maa sisse umbes 421 pKr. 21. septembril 1823 see sama Moroni ilmus inglina Joseph Smithile ja juhatas Josephi künkale, kuhu plaadid oli peidetud (umbes 5 km Josephi tollasest kodust). Joseph tõlkis ülestähendused Jumala väega, ja need trükiti kui Mormoni raamat 1830. aastal Palmyras New Yorgis USA-s.
Raamatu sisu
Mormoni Raamatu esimene osa räägib sellest, kuidas 600. aasta paiku eKr, enne Jeruusalemma vallutamist ja Babüloni vangipõlve algust sai Jeruusalemma elanik Lehi Jumala ilmutuse ning rändas koos oma pere ja muu kaaskonnaga kagusse Araabia poolsaarele, ehitas seal laeva ja sõitis sellega Ameerikasse. Seal rajas ta juutide kogukonna, mis hiljem jagunes kaheks, nefilasteks ja laamanlasteks, mis teineteisega sageli sõjajalal olid. Pärast ristilöömist ilmus Ameerikasse Jeesus Kristus, kes õpetas inimesi korralikult elama, ja paariks sajandiks saabus rahu. Lõpuks lahknesid juudid taas nefilasteks ja laamanlasteks, kes enam kui pool sajandit teineteisega sõdisid, kuni lõpuks suures lahingus nefilased täielikult hävitati. Laamanlased seevastu mandusid ja neist said indiaanlased. Mormoni raamat sisaldab ajalugu, aga raamatu peamised eesmärgid on (1) näidata milliseid suuri asju Issand on teinud (2) anda inimestele teada Issanda lepingutest nii, et nad ei oleks igaveseks kõrvale heidetud (3) veenda inimesi, et Jeesus on Kristus, Igavene Jumal.
Mormoni Raamat jaguneb väiksemateks raamatuteks nagu Piibelgi. Igaüks nendest raamatutest kannab kas jutustaja või suure juhi nime nagu Piibliski. Ka stiililiselt on Mormoni Raamat Piibliga väga sarnane. Mõned raamatud on kirja pandud esimeses isikus, enamik kolmandas isikus. Üldiselt on raamatud kronoloogilises järjestuses ja jutustavad tuhande aasta jooksul juhtunust. Nagu Piibel, nii ka Mormoni Raamat on pärast valmimist jagatud peatükkideks ja salmideks, nii et see jaotus on hilisem lisand, mitte algupärandi osa.
Mormoni Raamatu esimene osa räägib sellest, kuidas 600. aasta paiku eKr, enne Jeruusalemma vallutamist ja Babüloni vangipõlve algust sai Jeruusalemma elanik Lehi Jumala ilmutuse ning rändas koos oma pere ja muu kaaskonnaga kagusse Araabia poolsaarele, ehitas seal laeva ja sõitis sellega Ameerikasse. Seal rajas ta juutide kogukonna, mis hiljem jagunes kaheks, nefilasteks ja laamanlasteks, mis teineteisega sageli sõjajalal olid. Pärast ristilöömist ilmus Ameerikasse Jeesus Kristus, kes õpetas inimesi korralikult elama, ja paariks sajandiks saabus rahu. Lõpuks lahknesid juudid taas nefilasteks ja laamanlasteks, kes enam kui pool sajandit teineteisega sõdisid, kuni lõpuks suures lahingus nefilased täielikult hävitati. Laamanlased seevastu mandusid ja neist said indiaanlased. Mormoni raamat sisaldab ajalugu, aga raamatu peamised eesmärgid on (1) näidata milliseid suuri asju Issand on teinud (2) anda inimestele teada Issanda lepingutest nii, et nad ei oleks igaveseks kõrvale heidetud (3) veenda inimesi, et Jeesus on Kristus, Igavene Jumal.
Mormoni Raamat jaguneb väiksemateks raamatuteks nagu Piibelgi. Igaüks nendest raamatutest kannab kas jutustaja või suure juhi nime nagu Piibliski. Ka stiililiselt on Mormoni Raamat Piibliga väga sarnane. Mõned raamatud on kirja pandud esimeses isikus, enamik kolmandas isikus. Üldiselt on raamatud kronoloogilises järjestuses ja jutustavad tuhande aasta jooksul juhtunust. Nagu Piibel, nii ka Mormoni Raamat on pärast valmimist jagatud peatükkideks ja salmideks, nii et see jaotus on hilisem lisand, mitte algupärandi osa.
Tähtsus mormooni usundis
Mormoni raamatut peetakse pühakirjana ja mormoonid usuvad, nii nagu teised kristlased, et pühakirjad on kirjutatud Jumala Vaimu abil ja on kasulikud õpetuseks ja juhendamiseks.[6] Teiste sõnadega, Mormoni raamat ”sisaldab Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust” [7]. See tähendab, et pühakirjad näitavad, kuidas Jumal soovib, et inimesed elaksid. Seega mormoonid uurivad Mormoni raamatut, Piiblit ja teisi pühakirju tihti.
Aga Mormoni raamat on ka tähtis, sest mormoonid peavad seda tõendiks, et Jeesus Kristus on maailma Päästja ja et Joseph Smith oli Jumala poolt kutsutud prohvet. Mormoni raamat räägib Jeesusest kui Jumala pojast ja maailma Päästjast. Järelikult, kui Mormoni raamat on tõde, siis ainuke viis elada õnnelikult igavesti on Jeesuse Kristuse läbi. Samuti, kui Mormoni raamat on tõde, siis Joseph Smith’i lugu on ka tõde: ta tõlkis seda Jumala väe läbi.
Peaaegu kõik mormoonid peavad Mormoni Raamatut pühaks. Suurem osa mormoone on koondunud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse, millel on üle 14 miljoni järgija üle maailma. Lisaks on arvukalt väiksemaid mormoonide kirikuid ja ühendusi, mis peavad samuti Mormoni Raamatut pühaks, kuid vähem tähtsates küsimustes võivad nende seisukohad lahkneda.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku jaoks on Mormoni Raamat üks neljast pühakirjast ja sealjuures neist kõige lähedasem Jumalale. Seda põhjendavad mormoonid asjaoluga, et Piibel on nende hinnangul mitmeastmelise tõlkimise saadus (aramea, kreeka, ladina, inglise) ja Mormoni Raamat ei ole.
Mormoni raamatut peetakse pühakirjana ja mormoonid usuvad, nii nagu teised kristlased, et pühakirjad on kirjutatud Jumala Vaimu abil ja on kasulikud õpetuseks ja juhendamiseks.[6] Teiste sõnadega, Mormoni raamat ”sisaldab Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust” [7]. See tähendab, et pühakirjad näitavad, kuidas Jumal soovib, et inimesed elaksid. Seega mormoonid uurivad Mormoni raamatut, Piiblit ja teisi pühakirju tihti.
Aga Mormoni raamat on ka tähtis, sest mormoonid peavad seda tõendiks, et Jeesus Kristus on maailma Päästja ja et Joseph Smith oli Jumala poolt kutsutud prohvet. Mormoni raamat räägib Jeesusest kui Jumala pojast ja maailma Päästjast. Järelikult, kui Mormoni raamat on tõde, siis ainuke viis elada õnnelikult igavesti on Jeesuse Kristuse läbi. Samuti, kui Mormoni raamat on tõde, siis Joseph Smith’i lugu on ka tõde: ta tõlkis seda Jumala väe läbi.
Peaaegu kõik mormoonid peavad Mormoni Raamatut pühaks. Suurem osa mormoone on koondunud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse, millel on üle 14 miljoni järgija üle maailma. Lisaks on arvukalt väiksemaid mormoonide kirikuid ja ühendusi, mis peavad samuti Mormoni Raamatut pühaks, kuid vähem tähtsates küsimustes võivad nende seisukohad lahkneda.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku jaoks on Mormoni Raamat üks neljast pühakirjast ja sealjuures neist kõige lähedasem Jumalale. Seda põhjendavad mormoonid asjaoluga, et Piibel on nende hinnangul mitmeastmelise tõlkimise saadus (aramea, kreeka, ladina, inglise) ja Mormoni Raamat ei ole.
Argumendid poolt ja vastu
Mõned ütlevad, et Mormoni raamat on täis anakronisme, kirjeldades loomi, aineid ja esemeid, mida Ameerikas pärast jääaega ja enne eurooplaste saabumist ei tuntud. Nende hulka kuuluvad kariloomad, hobused, härjad, lambad, kodukitsed, sead, elevandid, nisu, oder, viigipuu, viinamarjad, raud, pronks, teras, ahelad, saablid, mõõgad, lõõtsad ja kaarikud. Nende kasutamise jälgi, samuti Mormoni Raamatus kirjeldatud asulaid ei ole väljakaevamistel, sealhulgas mormoonide rahastatud väljakaevamistel leitud. Samuti juhivad kriitikud tähelepanu sellele, et indiaani keeled ei ole üldse sarnased Lähis-Idas räägitud semi-hami keeltele.
Teised väidavad, et Mormoni raamat on tõsi. Nad osutavad näiteks sellele, et sageli on raamatule lisatud Kolme tunnistaja tunnistus ja Kaheksa tunnistaja tunnistus. Kolm tunnistajat kinnitavad, et on näinud kuldplaate, millest Smith väidetavalt tõlke tegi, ning nad on veendunud, et plaadid on kullast ja taevalikku päritolu ning nende tõlge ehtne. Kaheksa tunnistajat kinnitavad, et on näinud plaate, mis on kulla välimusega, hoidnud oma käes nii palju lehti kui Smith tõlkis ja näinud uurendusi nendel lehtedel. Teine tõend on “chiasmus”. Chiasmus on vana heebrea luuletuse vorm. Chiasmus leitakse tihti Mormoni raamatus ja tugevasti viitab sellele, et Mormoni raamat on pärit muistsest heebrea keelsest rahvast.
Mõned ütlevad, et Mormoni raamat on täis anakronisme, kirjeldades loomi, aineid ja esemeid, mida Ameerikas pärast jääaega ja enne eurooplaste saabumist ei tuntud. Nende hulka kuuluvad kariloomad, hobused, härjad, lambad, kodukitsed, sead, elevandid, nisu, oder, viigipuu, viinamarjad, raud, pronks, teras, ahelad, saablid, mõõgad, lõõtsad ja kaarikud. Nende kasutamise jälgi, samuti Mormoni Raamatus kirjeldatud asulaid ei ole väljakaevamistel, sealhulgas mormoonide rahastatud väljakaevamistel leitud. Samuti juhivad kriitikud tähelepanu sellele, et indiaani keeled ei ole üldse sarnased Lähis-Idas räägitud semi-hami keeltele.
Teised väidavad, et Mormoni raamat on tõsi. Nad osutavad näiteks sellele, et sageli on raamatule lisatud Kolme tunnistaja tunnistus ja Kaheksa tunnistaja tunnistus. Kolm tunnistajat kinnitavad, et on näinud kuldplaate, millest Smith väidetavalt tõlke tegi, ning nad on veendunud, et plaadid on kullast ja taevalikku päritolu ning nende tõlge ehtne. Kaheksa tunnistajat kinnitavad, et on näinud plaate, mis on kulla välimusega, hoidnud oma käes nii palju lehti kui Smith tõlkis ja näinud uurendusi nendel lehtedel. Teine tõend on “chiasmus”. Chiasmus on vana heebrea luuletuse vorm. Chiasmus leitakse tihti Mormoni raamatus ja tugevasti viitab sellele, et Mormoni raamat on pärit muistsest heebrea keelsest rahvast.
