Enimex

OÜ Enimex oli 26. septembril 1994 asutatud Eesti lennufirma, mis lõpetas tegevuse 2007. aastal.

Enimex
IATA ICAO Kutsung - ENI ENIMEX
Asutatud	26. september 1994
Lõpetas lennud	2007
Kodulennujaamad	Tallinna lennujaam
Peakorter	Tallinn

Enimexi Antonov An-72

Lennukid

Ettevõte on kasutanud järgmisi lennukeid:

• Antonov An-28
• Antonov An-72
• BAe ATP

Õnnetused

Enimexil juhtus tegevusaja jooksul kolm rasket ja kolm kergem õnnetust, rasketes hukkus kokku 6 inimest.

• 23. september 1998 – kaotas Niitvälja golfiväljakult lende sooritanud Enimexile kuulunud ja eralendu teinud kerglennuk X-32 ES-UHA ringilennul kiiruse ning põrkas vastu maad. Piloot sai kergeid ja lennuk tõsiseid vigastusi. Õnnetuse põhjustasid piloodi vähene ettevalmistus ja lennundusnõuete jäme rikkumine.

• 29. november 1999 – tegi Enimexi lennuk An-28 ES-NOF kaubaveolennul Rootsist Poolasse hädamaandumise Goleniowis heinapõllul 30 kilomeetrit sihtlennuväljast eemal, kuna lennukil lõppes kütus. Kolm pardal olnud inimest ja kaup ei saanud viga. Lennuki ninaosa sai kraavivajumisel nii tõsiseid vigastusi, et lennuki lennukõlblikkuse taastamine ei olnud otstarbekas. Lennuki kütus lõppes ootamatult, kuna lend oli halvasti ette valmistatud.

• 21. juuni 2000 – kaotas Enimexile kuulunud ja eraisikule renditud kahekohaline ujukitega kergelennuk X-32 Bekas ES-UHU huvilennul Pärnu jõe kohal juhitavuse, kukkus vette, purunes ja uppus. Lennuki piloot sai raskeid vigastusi ja suri 18 päeva hiljem haiglas, lennukis olnud kümneaastane poiss suri saadud ajukahjustustesse. Uurimine selgitas, et õnnetuse põhjustas pööris, mille tingis piloodi valitud vähene lennukiirus.

• 23. november 2001 – ELK lend 1007, mida teenindas Enimexi lennuk Antonov AN-28 ES-NOV kukkus halva ilmaga maandumisel alla. Lennuki pardal oli kolm meeskonnaliiget ja 14 reisijat. Õnnetuses hukkus kaks reisijat ja Lennuamet tuvastas õnnetuse põhjusena piloodi eksimuse. Õnnetusega seotud kohtuprotsess kestis 9 aastat, aga kedagi süüdi ei mõistetud.

• 21. aprill 2002 – Antonov An-72 ES-NOP kukkus Indoneesias maandumisel alla. Õnnetuses keegi surma ei saanud, aga lennuk läks mahakandmisele.

• 10. veebruar 2003 – Enimexi Antonov AN-28 (ES-NOY) kaubalennuk kukkus kohe pärast Tallinna lennujaamast startimist metsa. Õnnetuses hukkusid mõlemad piloodid ja pardal olnud mehaanik sai vigastada. Õnnetuse põhjustas mootori rike.

Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid

AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid (rahvusvaheliselt ELK Airways) oli Eesti lennufirma aastatel 1991–2001

ELK Airways
IATA ICAO Kutsung S8 ELK
Asutatud	1991
Lõpetas lennud	2001

Lennufirma alustas tegevust kolme lennukiga Tupolev Tu-154, aja jooksul on lende teenindanud ka Let L-410, BAe Jetstream 31 ja Tupolev Tu-134A. Tegevuse lõpetades anti üks Tu-134, ES-LTA Eesti Lennundusmuuseumile.

23. novembril 2001 juhtus renditud Enimexi lennukiga Antonov An-28 õnnetus, milles hukkus kaks inimest.

Copterline lennuõnnetus

Copterline'i lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud kopteriga Sikorsky S-76. Lennufirma Copterline'i kopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel Tallinna lahes vette, umbes 1,8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas. Kukkumiskoha koordinaadid on 59° 32′ 33″ N, 24° 43′ 51″ E.

Copterline'i lennuõnnetus
Õnnetusse sattunud kopter 2002. aastal.
Intsidendi ülevaade
Kuupäev	10. august 2005
Põhjus(ed)	Esiservo rike
Reisijaid	12
Meeskond	2
Hukkunuid	14 (kõik)
Ellujääjaid	0
Tõusis õhku	10. augustil 2005 12:39 Tallinn
Sihtkoht	Helsingi
Lennufirma	Copterline

Kell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter Sikorsky S-76C+ (registritähis OH–HCI) Tallinnast regulaarlennule Helsingisse. Kolm minutit hiljem, kell 12.42 kukkus see Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest – 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus Soome, neli Eesti ja kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku, kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõigi ohvrite surma põhjus oli uppumine.

Pääste- ja pinnaletõstmisoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev Kati, piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, Eesti mereväe laevad Vaindlo ja Wambola, Veeteede Ameti laev EVA-320, kaubalaev Baltic Trader, piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev Merikarhu, Soome päästekopter Puma ning Eesti ja Soome tuukrid. Suurõnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.

Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe kopteripiloodi, soomlasest kapteni Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt. Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati kraanaga varustatud Soome merepäästelaeva Seili. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter Tallinna Vene-Balti sadamasse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.

Kopteriõnnetuses hukkusid:

• Peter Fredriksson (1964)
• Lydia Riis Hamburgen (1918)
• Mary Elizabeth Hamburgen (1958)
• Onni Matti Kopperi (1944)
• Carolina Kremenetski (1983)
• Ruta Kruuda (1967)
• Tapio Hannes Kuikko (1951)
• Seppo Antero Peurala (1948)
• Seija Marjut Ruotsalainen (1952)
• Ari Kalevi Seger (1954)
• Kristel Soll (1965)
• Liisa Suuster (1983)
• Pentti Olavi Vainio (1946)
• Jarkko Varjo (1961)

14. septembril 2005 avalikustatud lennukatastroofi põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid selle suurõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et helikopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega lindude või muude objektide sattumisest kopteri mootorisse õhus. Kindlaks oli tehtud, et kopteri turbiinmootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning kopteri konstruktsioonid purunesid alles kukkumisel vastu veepinda. Pardal olnud inimeste surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Katastroofi põhjusena toodi kopteri sattumine mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise. Katastroofi lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.

Õnnetuse põhjus

Hüdrovõimendi (esiservo) uurimisel Ameerika Ühendriikides selgus, et selle kolvipea küljest oli lahti koorunud osa plasmameetodil peale kantud kattekihist.

Kattekiht on vase ja alumiiniumi segust. Kaks suuremat kattekihilt eraldunud tükki ummistasid servo ühe juhtkraani kanalitest, millega paratamatult kaasnes servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud rootori labade seadenurga ootamatult järsk muutus. Pilootidel ei olnud võimalustki kopterit 35 sekundi kestel, mis neil keereldes kukkumisel oli jäänud, kontrolli alla saada.

Copterline OÜ

Copterline oli Eesti-Soome lennufirma, mis lendas helikopteriliinil Tallinnast Helsingisse. Lennud toimusid helikopteriga AgustaWestland AW139; varem on kasutanud ka helikopterit Sikorsky S-76.

Copterline OÜ oli Eestis registreeritud lennuoperaator, FastClass Oy Soomes registreeritud asutajafirma, kes vastutas helikopterite hoolduse eest.

Aastast 2013 pole ettevõte Eesti-Soome vahelisi lende opereerinud, vaid on keskendunud Põhjamere sektorile.

Avies

Avies on 1991. aastal asutatud Eesti lennufirma, mis baseerub Tallinnas ning tegeleb liini-, tellimus- ja kaubalendudega. 26. juunil 2015 kuulutas Harju maakohus välja ettevõtte pankroti, millest hoolimata jätkati lennutegevust. 1. aprillil 2016 peatas Eesti lennuamet kuueks kuuks ettevõtte tegevusloa.

Avies opereeris Eestis lende Tallinnast Kärdlasse ja Kuressaarde.

Regulaarlennud

Avies sooritas regulaarlende järgmistel liinidel:

• Tallinn–Kärdla
• Tallinn–Kuressaare
• Tallinn-Stockholm Arlanda
• Tallinn-Pajala
• Pajala-Lulea
• Stockholm Arlanda–Mora–Sveg
• Stockholm Arlanda–Hagfors–Torsby

Lennukipark

Aviesi lennuk Jetstream 31 Kärdla lennujaamas

Lennukipark

Lennuk	Kasutuses	Reisijakohti
Jetstream 31	8	18
Hawker 750	1	8
Learjet 60	2	7

Uurimine ja kriitika

Eesti lennufirma Avies on sattunud Rootsis uurimise ja kriitika alla. Rootsi lennuamet on Eestist küsinud ka informatsiooni, kui põhjalikult on lennufirmat inspekteeritud, sest lennukid ei ole piisavalt täpsed ning osad reisid jäetakse ära. Märtsis 2015 tühistas Rootsi lennuamet liiniveolepingud ning keeldus sõlmima uusi, tuues põhjenduseks puudujäägid teeninduses ning suutmatuse tagada ohutust ning kvaliteetseid lende.

Samuti peatas Eesti lennuamet 1. aprillil 2016 kuueks kuuks ettevõtte tegevusloa, sest ettevõttel oli lahendamata 47 puudust, mille kõrvaldamise tähtaeg oli 24. märtsil 2016.

Air Livonia

Aktsiaselts Air Livonia oli Pärnumaal tegutsev Eesti ettevõte.

Air Livonia
IATA ICAO Kutsung — LIV LIVONIA
Lõpetas lennud	30.04.2006
Kodulennujaamad	Pärnu lennujaam
Lennukeid	0 (varemalt 3)
Veebisait	Airlivonia.ee

Firma eelkäija asutati 1994. aastal aktsiaseltsi Baltic Aeroservis nime all, aktsiaselts Air Livonia alustas ametlikult tegevust septembris 1997. Aastatel 1994–2006 tegeles firma tellimus-, kauba- ja liinilendudega, selle kodulennujaamaks oli Pärnu lennujaam. Lennufirmana oli Air Livonia ICAO koodiks LIV.

Esimestel tegevusaastatel kasutas ettevõte rahvuslikult lennukompaniilt Estonian Air renditud lennukeid. 1995. aastal hakati tegema regulaarlende Kihnu saarele. 1996. aastal lisandus ka marsruut Pärnu–Ruhnu–Kuressaare, kus esialgu veeti ainult kaupa, hiljem aga ka reisijaid. Aastatel 2001–2003 osutati lennuteenust ka liinil Tallinn–Kärdla.

1990. aastate lõpul ostis firma kolm Nõukogude Liidus valmistatud lennukit: 2 Antonov An-28 ja 1 Antonov An-2.

Air Livonia lõpetas regulaarlennud 30. aprillil 2006, põhjendades seda liinide vähese kasumlikkusega ja An-tüüpi lennukitega seotud kõrgete kuludega Euroopa Liidus.

Hiljem tegeles firma kütuse jaemüügi ja tellimuslendudega. Äriregistri andmetel tegutseb ettevõte praegugi, kuid selle täpsema tegevuse kohta andmed puuduvad.

Aktsiaseltsi Air Livonia omanikuks ja tegevjuhiks on Ants Aringo. Esimestel tegevusaastatel oli firma ametlik aadress Pärnu linn, alates 2000. aastast on see registreeritud Sauga vallas asuvas Eametsa külas.

Lennukipark

Lennuki tüüp	Lennukeid	Reisijaid	Lisainfo
Antonov An-28	2	18	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 1160 km
Antonov An-2	1	12	2 meeskonnaliiget, lennukaugus 900 km

An-28

Sihtkohad

Sihtkohad olid regionaalsed: Eesti saared Kihnu, Ruhnu, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnu.

AS Ago

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennufirma, mis tegutses aastatel 1939–1940. Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago
IATA ICAO Kutsung - - -
Asutatud	21. veebruar 1939
Alustas lende	2. aprill 1940
Lõpetas lennud	1940
Lennukeid	2
Sihtkohti	3

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimesega, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), lendas Eestisse lendur Peeter Olt 5. oktoobril 1939. Teise, ES-AUL (D-AXWB), toimetas kohale Saksa lendur Dautzenberg 19. oktoobril.

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago reisilennuki esimene välislend toimus 27. märtsil 1940 Stockholmi^[1], esimene regulaarlend Tallinna–Helsingi liinil 2. aprillil ja Tallinna–Stockholmi liinil 10. aprillil ^[2] 1940. Esimene lennureisija oli Rumeenia Oslo saatkonna atašee Leist, kellele anti vastav diplom ja rinnamärk. Sama aasta 7. mail avati Tallinna–Riia–Königsbergi lennuliin. Üks ots Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasilend 45 krooni; Tallinna–Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel kasutati neid Junkerseid Nõukogude Liidu siseliinidel.

Teedeministeeriumi teadaanne.Redigeeri

RT 1939, 21, 158.

Käesolevaga avaldan teadmiseks, et Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago”, kelle põhikiri avaldatud Riigi Teataja Lisas 19 ― 1939, on see aktsiaselts, mille asutamisest Teedeministeerium võttis osa Riigi osavõtul tegutseva lennuaktsiaseltsi asutamise ja soodustamise seaduse (RT 1938, 106, 923) põhjal. Vastavalt eeltähendatud seadusele on Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago” vaba tempel-, äri-, läbikäigu- ja tulumaksust. Peale selle on kõnesoleval aktsiaseltsil õigus saada muid eeltähendatud seaduses ettenähtud soodustusi.

Tallinnas, 9. märtsil 1939.

Teedeministri k.t. Sõjaminister P. Lill.

Üldosakonna direktor J. Tiitso.

Aeronaut

Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1921–1927. Aeronaut asutati 22. märtsil 1921 Robert Holsti ja Jakob Tillo eestvedamisel. Aktsiaseltsi põhikapital oli 10 000 000 Eesti marka. Aeronaudi asutajaliikmed olid Robert Holst, Jakob Tillo, Madis Jaakson, Otto Strandman ja Martin Luther.

Reise alustati renditud Sablatnig P III lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga Tallinnast Helsingisse. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut Sablatnig Flugzeugbault miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. Ühtlasti avati 31. augustil Junkers F.13-ga Tallinna–Riia lennuliin.

9. veebruaril 1923 algasid regulaarsed postilennud Soome. Lennud toimusid igal teisipäeval ja reedel. Aprillis ostis Aeronaut Saksamaalt Soome-liinile kaks Junkers F.13 tüüpi vesilennukit, kasvatades lennukipargi 11 masinani.

Mai teisel poolel 1924 pikendas Aeronaut Tallinna–Riia liini läbi Memeli Königsbergini. Päevas toimus üks lend, mis kestis koos vahepeatustega 7 tundi ja 15 minutit.

24. jaanuaril 1926 kukkus Aeronaudi lennuk Tallinnas alla. Surma sai firma asutajaliige Jakob Tillo.

11. aprillil 1927 lõpetas Aeronaut segaste rahaasjade tõttu tegevuse. Viis päeva hiljem vallandati kogu personal ning järgmise aasta aprilli alguses Aeronaut likvideeriti.

12. septembril 1929 müüdi seltsi viimased varad oksjonil. Kaks mootorita lennukit müüdi 3,50 krooni eest.

SmartLynx Airlines Estonia

SmartLynx Airlines Estonia on Läti lennuettevõtte SmartLynx Airlines Eestis tegutsev tütarettevõte.

SmartLynx Airlines
IATA ICAO Kutsung MYX TALLINN CAT
Asutatud	2012
Alustas lende	2012
Lennukeid	9
Peakorter	Lennujaama tee 13, Tallinn, Eesti
Veebisait	smart-lynx.com

Ettevõte alustas tegevust 2012. aastal. Tollal oli ettevõttel üks emaettevõtte lennuk. 2019. oktoobri seisuga osutab ettevõte teenuseid üheksa Airbus A320-200 lennukiga.

2015. aasta juuni seisuga töötas tütarettevõttes 40 inimest.

Aero Airlines

Aktsiaselts Aero Airlines oli Eesti lennufirma, kes opereeris aastatel 2002–2008 koostöös Finnairiga Tallinna–Helsingi lennuliinil. Firma omanikud olid algselt Aero Holding (51%) ja Finnair (49%). Mõne aasta jooksul omandas Finnair Aero Airlinesis sajaprotsendilise osaluse.

Aero Airlines
IATA ICAO Kutsung EE EAY REVAL
Asutatud	2000
Alustas lende	2002
Lõpetas lennud	6.01.2008
Kodulennujaamad	Tallinna lennujaam; Helsingi Vantaa lennujaam
Lennukeid	0 (tegevusajal 8)
Emaettevõte	Finnair; Aero Holding
Peakorter	Tallinn

Ajalugu

Aero Airlines asutati aastal 2000, äriregistrisse registreeriti jaanuaris 2001. Esimene lend toimus 2002. aastal.

Viimane Aero Airlinesi opereeritud lend tõusis õhku 6. jaanuaril 2008, mille järel alustati ettevõtte likvideerimist. Kogu lennukipark müüdi maha, viimased kaks lennukit ostis Venemaa lennufirma UTair. Eesti-Soome vahelisi lende hakkas Finnair opereerima oma Soome tütarfirmaga Finnish Commuter Airlines (Finncomm airlines). Praegu lendavad Tallinna ja Helsingi vahel Flybe Nordicu lennukid.

Sihtkohad

Aero Airlines lendas algusaastatel Helsingi, Joensuu, Jyväskylä, Kajaani, Kittilä, Kokkola/Pietarsaari, Kuopio, Maarianhamina, Riia, Tallinna, Tampere, Turu, Vaasa ja Vilniuse vahel. Detsembriks 2007 olid alles jäänud Helsingi, Tallinna, Turu ja Vaasa liinid.

Lennukipark

ATR 72-201 Aero Airlinesi värvides Turu lennujaamas

Enne Aero Airlinesi lendasid kaheksa ATR-i Finnairi koosseisus

Aero Airlines opereeris kaheksa 68-kohalise lennukiga ATR 72-201, mis varem olid lennanud Finnairi kasutuses. Lennukite kiirus oli 509 km/h, lennata sai kuni 1528 km kaugusele.

Teenindus

Kõik lennukid olid varustatud ekraanidega, mis näitasid kaarti ja piloodivaadet. Reisi kestel pakuti väikest suupistet, milleks olid tavaliselt kommid.