Kuidas elada oma elu hästi?

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Endale tuleb selgeks teha, mis tegelikult toimub. Ehk sa pead teada saama, mis on tegelikult praegu sinu suurim probleem. Selle vastu aitab hetkes elamine. Võtad ühe hetke korraga ja ei mõtle eriti tulevikule.
Elu tegelikuks eesmärgiks on elada oma elu nii, et elu lõpus saaks rahuliku südamega öelda, et elu on hästi elatud, unistused on täitunud, elu oli väärt elamist. Selleks tuleks kõigepealt alustada unistuste täitmisega või vähemalt liikuda nende täitmise poole. Tuleb meeles pidada, et kui väga tahta, siis mitte miski ei saa sind takistada unistuste täitmist. Isegi mitte rahapuudus. Kõik samasugused inimesed koonduvad justkui võluväel üksteise ümber ning kui sa ka midagi vajad, siis justkui võluväel satud sa nende inimeste juurde, kellel on just seda üle, mida sul on puudu.
Selleks, et elu oleks elamist väärt tuleks endale elu põhiküsimused selgeks mõelda. Nendeks oleks näiteks:
Milline on mu unistuste elu?
Milline inimene ma tahan tulevikus olla?
Mida ma tahan tulevikus ära teha?
Milllised on mu vaated elule (töö, asukoht jne...)?
rohkem vaadake teraapiakeskus.ee lehelt

Ühiskonnaõpetuse teemad lahtikirjutatult

Laias laastus saab minu ühiskonnaõpetuse postituste teemad jagada kolmeks:

1. Ühiskonna ja riigi toimimine

2. Riik, inimesed ja meedia

3. Majandus

Teadupoolest majandusest olen ma juba rääkinud, kuid see siin on lihtsam ja ilmselt tavainimesele arusaadavam majanduskäsitlus.

Kui jagada teemad kitsamalt, siis tuleb neid 28 tükki.

Teemad:

1. Ühiskonnaelu tasandid
2. Ühiskoonnaliikmed
3. Ühiskonnamudelid
4. Riigivõim
5. Ideoloogiad
6. Demokraatlik ühiskond
7. Võimude lahusus
8. Kollektiivne otsustamine
9. Kodanike poliitilised ühendused
10. Demokraatia
11. Seadusandlik võim
12. Täidesaatev võim
13. Kohtuvõim
14. Avalik haldus

15. Omavalitsus
16. Riigi kodanikud
17. Kodanike riik
18. Meedia
19. Majanduse põhitegurid ja nende tsüklilisus
20. Majanduspoliitika
21. Raha ja pangandus
22. Teaduspõhine majandus
23. Tööturg
24. Sotsiaalne turvalisus
25. Liberalism
26. Sotsialism
27. Konservatism
28. Roheline ideoloogia

Ajaloo teemad lahtikirjutatult

Kui kirjutada lahti ajaloo teemad, mida ma käsitlen, siis tuleb täpselt 71 teemat.

1. Ajaloo periodiseerimine

 Eesti ajalugu:
2. Eesti muinasaeg
3. Eesti viikingiaeg
4. Muistne vabadusvõitlus
5. Eesti keskaeg
6. Eesti Rootsi ajal
7. Eesti Vene ajal
8. Eesti 18. sajandil
9. Eesti 19. sajandil
10. Rahvuslik liikumine
11. Eesti I maailmasõjas
12. Eesti iseseisvumine
13. Elva valla mehed Eesti esimeses parlamendis (asutav kogu)
14. Eesti iseseisvumise sündmuste kronoloogia (1917-1920)
15. Eesti (I) vabariigi ajal
16. Vaikiv ajastu
17. Eesti II maailmasõjas
18. Eesti Nõukogude okupatsiooni all
19. Eesti Taasiseseisvumine
20. 21.-sajandi Eesti
Üldajalugu:
21. Muinasaeg

22. Mesopotaamia tsivilisatsioonid
23. Vana-Egiptus
24. Vana-Kreeka (Ka Makedoonia vallutused)
25. Vana-Rooma (keisririik, vabariik, ristiusk)
26. Vana-India
27. Vana-Hiina
28. Vana-Jaapan
29. Pärsia Impeerium
30. Keskaeg
31. Varauusaeg (17.-19.sajand)
32. Suured maadeavastused
33. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid
34. Aasia ja Okeaania muistsed tsivilisatsioonid
35. Aafrika muistsed tsivilisatsioonid
36. Koloniseerimine (ka koloniaalsõjad)
37. Reformatsioon
38. Varauusaegne Prantsusmaa
39. Prantsuse revolutsioon
40. Varauusaegne Inglismaa
41. Tööstusrevolutsioon
42. Ameerika Ühendriigid varauusajal (Iseseisvumine, kodusõda)
43. Venemaa varauusajal
44. Holland varauusajal
45. Hispaania varauusajal
46. Portugal varauusajal
47. Jaapan varauusajal
48. Hiina varauusajal

49. Itaalia  varauusajal (ühendamine 1820)

50. Saksamaa varauusajal (ühendamine 1866, lõplikult 1870/71)
51. Maailm I maailmasõja eel
52. I maailmasõda
53. Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal
54. II maailmasõda
55. Külm sõda (Ka kuumad punktid)
56. Demokraatlik maailm pärast II maailmasõda
57. Kommunistlik maailm pärast II maailmasõda
58. Kolmas maailm pärast II maailmasõda
59. Üliriigid (Nõukogude Liit, USA, Hiina)
60. Araabia maailm ja islamimaailm
61. Kahe üliriigi konkurents (USA ja Nõukogude Liit)
62. Pingelõdvendus
63. Eluolu ja kultuur 20. sajandil
64. Nõukogude Liidu ja kommunistliku süsteemi lagunemine
65. 20. sajandi viimase kümnendi ja 21. sajandi alguse maailm
LISA:

66. Soome ajalugu: Soome iseseisvumine
67. Jõulude ajalugu:
68. Heaoluühiskond:
69. Terrorism:
70. Vabamüürlus:
71. Islami 5 sammast

Kunstiolümpiaadi küsimused

Pöördmuster ja mustrid

Pöördmuster põhineb kuusnurgal ja pärineb aasiast, pärsiast. See on Pärsia vaiba muster.

Mustrid:

Ülesanne 1:

Tee muster ja korda seda kuni oled jõudnud lehe lõppu. Siis võid teha uue mustri samamoodi ainult nüüd 90° teises suunas. Jätka mustrite tegemist või tee keskele pilt.

Ülesanne 2:

Lõika papist välja korrapärane kuusnurk. Lõika selle kuusnurga sisse mõned sälgud (Just nagu on näidatud ja kirjutatud kõige ülemisel pildil.). Keera ühe koha peal seda kuusnurka kuus korda ning tee seda etappi kokku seitse korda. Kaunista kujund ära. Värvi kõik ühesugused pinnatükid ühte värvi.

Koristamise eesmärk

See teema pärineb 2016. aastast minu Pagari materjalidest.

Koristamine - Siseruumides toimuv pindade puhastamine, kaitsmine ja hooldamine ning erinevad korrastustööd.

Teenindusleping - Kliendi ja pakkuja vaheline leping puhastusteeninduse teostamise ja puhastusastme kohta.

Hoolduskoristus - Regulaarsete ajavahemike järel toimuv koristamine viisil, mis on määratletud teeninduslepingus/koristusjuhendis.

Eripuhastustöö - Pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajadusel töötlemine kaitseainetega.

Suurpuhastus - Harva ja põhjalikult tehtav ühekordne koristus, mida vajatakse, kui hoolduskoristuse ja -meetoditega ei saavutata soovitud puhtusastet. Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.

Koristamine:

Koristamises keskendutakse sageli protsessile, isegi koristusteenuse lepingutes kirjeldatakse tavaliselt, milliseid töid kui sageli tuleb sooritada. Olulisemaks tuleb siiski pidada töö tulemust ehk puhtust. Põranda pesemine, pindade pühkimine ei taga alati veel puhtust. Samas ei olegi vaja iga kord töid nii sageli sooritada kui juhendis kirjas, et iga päev on vaja puhastada põrandat. Kui sinna ei tule igapäevaselt mustust, siis ei ole ka vajadust seda iga päev puhastada. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus on vaja midagi teha sagedamini kui juhend ette näeb. Näiteks on maha aetud kohv, aga põrandat tuleb puhastada ülepäeviti. Oluline on keskenduda eesmärgile ehk puhtusele, samas on äärmiselt oluline, et erinevad osapooled - klient, puhastusteenindaja, puhastustööde juht - mõistaksid ühtemoodi, mida tähendab puhtus antud ruumis.

Mustus

NB! See teema pärineb minu 2016. aasta Pagari erialast.

Mis on mustus ja kuidas saavad pinnad mustaks?

Mustus on pinnal olev, erinevate puhastusmeetoditega eemaldatav

Loovuse ülesanded

Loovuse ülesanded:

Soovitan esimesest alustada, sest need muutuvad järjest raskemaks.

1. Tee oma nimemandala.

2. Tee oma Loom (Iseloom) [selleks tuleb silmad kinni panna ja vajutada (soovitavalt hariliku pliiatsiga) paberile (või lõuendile) täpid. Järgmiseks tuleb need täpid ühendada, vaadata, mis loom tuli ja vastavalt sellele loom ja ta ümbrus ära kaunistada.

3. Tee loomamandala

4. Tee kollaaž

5. Tee Archimboldo stiilis pilt

6. Tee pilt oma unistustest (stiil vaba)

7. Tee üks pilt (vaba tehnika ja vaba stiil)

8. Tee pilt suletud silmadega (sa ei näe, mida sa teed)

9. Tee Olev Subbi stiilis pilt

10. Tee üks mandala

11. Tee üks pilt (vaba stiil ja vaba teema)

Olev Subbi stiil

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Olev Subbi stiil on kunstistiil.

Eluloolist: lapsepõlv ja kujunemisaastad

Olev Subbi. 1970. aastad.
Foto: Rein Maran
Eesti Kunstimuuseumi arhiiv

Olev Subbi (1930–2013) oli kunstnik, kes armastas kasutada värve. Toonide valik tema töödes on rikkalik ja mitmekülgne. Sageli on tema maalid rõõmsad, erksad ja meeleolukad. Kunstniku töödes on sära ja päikest. Seda kõike vaatamata sellele, et Olev Subbi lapsepõlv oli üpriski keeruline.

Olev Subbi. Hilissuvi. 1978. Eesti Kunstimuuseum

Kunstnik on oma maalide ülesehitamisel mänglev. Ta lisab elemente, mis on mõtlemapanevad ja vahel üllatuslikudki. Vaadates maalil kujutatut tähelepanelikult, märkate põnevaid detaile. Mida võib tähendada vankriratas, paat sügavas vees ja katkised esemed? Noor naine ämbritega ja marlilapid nööril kuivamas annavad näiteks märku uuest elust. Toonases Eesti NSV-s ei olnud beebidele võimalik osta mähkmeid. Neid õmmeldi ise õhukesest marlist või kangast, pesti käsitsi ja lasti värskes õhus kuivada.

Ta sündis aastal 1930 Tartus. Juba väga noore poisina oli ta sunnitud seisma silmitsi sõjakoleduste ja perekonnaliikmete kaotusega. Nii tema isa kui ka üks vendadest viidi poliitilistel põhjustel vangilaagrisse, vanem vend hukkus Teises maailmasõjas. Õde, kellega kunstnik oli väga lähedane, põgenes sõja eest Kanadasse. Õde ja vend jätkasid kirjavahetust, aga sellegipoolest jäi nende südameisse tõenäoliselt suur igatsus. Lootust, et õde tagasi tuleb, võib mõnelt Olev Subbi töölt välja lugeda.
Lisaks sellele, et elu viis teda lahku lähedastest, pidi ta varakult loobuma ka oma kallist lapsepõlve mängumaast tädi talus Lõuna-Eestis. Sealt pärinesid mitmed helged mälestused, millest ta on hiljem inspiratsiooni saanud. Ta ei maalinud oma loomingus küll kindlaid seiku ega inimesi minevikust, aga mitmel teosel on võimalik ära tunda hetki tema lapsepõlvest. Need annavad edasi soojust ja rõõmu, mida ta lapsena maaelu rüpes vabalt mängides ja joostes tunda võis.

Lapsepõlvemaa

Sellised lahkumised ja katsumused ei olnud kerged. Paraku keerulised ajad jätkusid ning 1949. aastal, kui ta oli alles esimese kursuse kunstitudeng, küüditati* Subbi nagu ka paljud teised eestlased Siberisse*. Nüüd pidi ta jällegi jätma kõik, mida tundis ja teadis, kohanema võõral maal, olukorras, kus ei olnud võimalik olla iseenda peremees, ning tegema rasket ja tihti ebameeldivat tööd. Kõigele lisaks jäi kunstnikutee, mida ta käia soovis ja alles alustamas oli, pikkadeks aastateks pooleli.

Ideaalmaastikud

Pärast Siberist tagasi tulekut läks ta uuesti kunsti õppima. Peagi saigi temast maalikunstnik, nii nagu ta juba lapsena unistas. Eluraskused ei olnud temast võitu saanud ning nii tema maalidelt kui ka iseloomust peegeldus kõigest hoolimata elurõõm. Valu ja minevikku ei tahtnud ta kujutada. Selle asemel lõi ta maastikud, kus on hea nii temal kui ka vaatajal, kus valitsevad täiuslikud inimesed, ilu ja harmoonia.
Olev Subbile oli iseloomulik luua ideaalmaastikke või teisisõnu õnnemaastikke: need on kohad, millel on küll sarnasusi pärismaailmaga, aga mida tegelikus elus täpselt sellisel kujul ei eksisteeri. Fantaasia abil lõi ta oma maalides maailmad, kuhu põimis kilde oma mälestustest, unistustest ja ideaalidest. Nii on tema maastikumaalidel* lisaks ära tuntavatele kohtadele ka hetki minevikust, unistusi ja soove tulevikust ning elemente üksnes oma mõtetes loodud ideaalmaailmast.

„Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada,”
on öelnud Olev Subbi.

Olev Subbi. Kompositsioon interjööris (Sügisene interjöör). 1970. Eesti Kunstimuuseum

Olev Subbi. Tiiger turuplatsil. 1967. Eesti Kunstimuuseum

Tihti olid selliste maalide peategelased naised. Mõnikord kandsid nad riideid, kuid ka aktimaal* oli Subbi loomingus väga sagedane. Naised tema piltidel ei olnud kindlad isikud, tihti ei näidanud nad isegi nägu. Naine oli sümbol*, millega kunstnik andis edasi ilu, täiuslikkust ja ideaale.

Olev Subbi. Linn jõe ääres. 1974. Eesti Kunstimuuseum

Vaata veel Olev Subbi kauneid värvilisi ideaalmaastikke

• 

  Olev Subbi. Daam rohelises seelikus. 1972. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Sügis Valmas. 1972. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Valge maja. 1972. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Hämar interjöör. 1975. Eesti Kunstimuuseum

• 

  Olev Subbi. Kuldne kauss. 1967. Eesti Kunstimuuseum

Olev Subbi ja värvid

Eriliste maailmade loomisel olid värvid kunstnikule suureks abiks. Sageli oli värv isegi olulisem kui see, mida kujutati. Subbi kasutas oma maalidel rikkalikult värvide erinevaid varjundeid ja omavahelisel segamisel saadud toone*. Olev Subbi segas enamasti omavahel õlivärve*. Sellisel kunstnikuvärvide segamisel kasutavad kunstnikud tihtipeale paletti* ning tekkinud värvitoonid kantakse lõuendile*, paberile, puidule või tugevale papile. Meie Olev Subbi kunstitunnis ongi juttu ikka kunstnikuvärvide segamisest. Sulle aga teadmiseks, et värvide segamine on seotud ka valguse ja nägemisega. Sellisel juhul põhineb värvide segamine hoopis valguse lainelisel olemusel. Sellest saad aga teada edaspidi, järgmistes klassides.

• Katseta erinevate värvitoonide kokkusegamist veebilehel Trycolors (avaneb uues aknas).
  Alustamisel vali MIXERIS värv ja klikka sellele. Seejärel vali teine värv, millega hakkad esimest segama. Võid saadud tulemuse ka salvestada, vajutades SAVE. Segamiseks võid veelgi värve lisada, just niipalju, kui soovid. Kui aga soovid jälle uue värvi segamist alustada, vajuta RESET. Salvestatud värve saad vaadata PALETTE alt. Klikates värvi juures olevale noolele, näed, millistest värvidest oled värvi kokku seganud.

Olev Subbi loomingust võib leida peaaegu kõiki värvitoone värviringist*. Iga toon annab edasi teatud meeleolu ja sel on oma iseloom. Nii võib märgata rõõmsaid ja energilisi meeleolusid, aga ka pisut nukramaid ja süngemaid momente, nii sooje kui ka külmi toone*. Kõige sagedamini leiame Olev Subbi loomingust siiski sooje, helgeid ja erksaid värve, millega kunstnik vaataja oma ideaalmaailma kaasa kutsub.

Mõisted

akt alasti inimkeha kujutis maalil, fotol või joonistusel.
küüditamine inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Suurel märtsiküüditamisel 25. märtsil 1949 viidi Eestist Siberisse üle 20 000 inimese.
lõuend raamile kinnitatud kangas, millele maalitakse pärast selle kruntimist (krunt on maali alusmaterjali kattev kiht, millega valmistatakse ette maalimiseks vajaminev pind).
maastikumaal maaliliik, mis keskendub maastiku kujutamisele.
meel inimesel on viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Nende meelte abil saame teada, mis meid ümbritseb.
palett on kunstniku värvisegamisalus.
Siber piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
soojad ja külmad värvid sõltuvalt mõjust jaotatakse värvid kahte vastandlikku rühma: soojad ja külmad värvid. Kõiki kollasele ja punasele lähedasi värve, mis meenutavad tuleleeki, nimetatakse soojadeks värvideks. Jääd meenutavaid sinisele ja lillale lähedasi värvitoone nimetatakse külmadeks värvideks.
sümbol tähendusega ese, kujund või märk, mida ei taheta või mida ei saa otseselt kujutada. Sümbolite abil edastatakse sõnumit. Sümboolne tähendus võib olla ka värvidel, arvudel jne. Seega pole sümboolne tähendus kunagi üks ja seesama.
värvitoon värvi omadus, mis eristab teda teistest värvidest. Igal värvitoonil on oma koht värvispektris ehk värviringis ning igal värvitoonil on selles ringis ka vastandvärv.
värviring on värvide liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi (punane, kollane, sinine). Põhi- ehk primaarvärvide segamisel saame sekundaarvärvid (oranž, roheline, lilla). Kui segada omavahel põhi-ehk primaarvärve ja sekundaarvärve, saame tertsiaalvärvid.
õlivärv on maalivärv, mis on peamiselt pigmenti ja õlisideainet sisaldav vedel või pastataoline värv, mis õhuga kokku puutudes tahkestub. Peamine tehnikale nime andev koostisosa on töödeldud kuivav taimeõli (lina-, pähkli-, mooniõli vms). 

Tulevased postitused

Järgmiseks asume ajaloo ja ka ühiskonnaõpetuse teemade juurde.

Siin pildil on need teemad, mis tulevad käsitlusele. Need teemad on siin muidugi hästi „kokku pakitud“ ehk tegelikult sisaldavad need teemad enamjaolt veel paljusid väiksemaid alateemasid ning mõnikord sisaldavad nood alateemad veel omakorda alateemasid. Nii tekivad alateemade alateemad.

Nüüd teemad üldiselt:

Ajalugu:

10. klassi teemad:

- Ajaloo periodiseerimine, teadusharud, allikad ja uurimine

- Eesti ajalugu 19. sajandi lõpuni

- Maailma ajalugu 19. sajandi lõpuni

- Soome iseseisvumine

- Jõulude ajalugu

11. klassi teemad:

- Eesti ja maailma ajalugu 20. sajandist kuni 21. sajandi alguseni.

-  Heaoluühiskond

- Poliitilised Ideoloogiad

- Eesti vabariigi sündimine

- Terrorism

- Vabamüürlus
- Islami 5 sammast

12. klassi teemad:

- Eesti ja maailma ajalugu teise maailmasõja lõpust 21. sajandi alguseni

- Üliriigid

- Heaoluühiskond

- Eluolu ja kultuur

- Aasia suurriigid 

- Sooneutraalsus

Ühiskonnaõpetus:

Ühiskonnaõpetus oli ainult 12. klassis, seega kõik need teemad on 12. klassi teemad.

12. klass:

- ühiskonnatasandid

- ühiskonnaliikmed

- ühiskonnamudelid

- Poliitilised ideoloogiad

- Kodaniku- , ja vabaühendused

- Võimude lahususe põhimõte

- Võimud, nende põhimõtted ja tegutsemiskorraldused

- Riigi toimemehhanismid

- rahandus ja pangandus

- meedia

- riigihaldus

- kodanikud

- majandus

- sotsiaalne turvalisus

- tööturg
Lisa:
- Kunstiolümpiaadi küsimused
- päevablogi
- Loovus ja selle arendamine
- Muu maailma ajalugu
- Riietumistavad
- muud teemad
- Fotograafia