Paljunemine

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Sissejuhatus

Kristjan ja Kristo on identsed kaksikud, kes tutvusid Triinu ja Tiiuga, kes olid juhtumisi samuti identsed kaksikud. Kristjan abiellus Tiiuga ja Kristo Triinuga. Paari aasta möödudes sündis mõlemasse perekonda poeg. Pojad olid üsna sarnased ja sõbrad ütlesid, et tegemist on identsete kaksikutega. Kristo ja Kristjan arutasid, kas kahe pere pojad võiksid tõepoolest olla geneetiliselt identsed.

 

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:

teate,

• kuidas arenevad muna- ja seemnerakud;
• mille poolest erinevad muna- ja seemnerakk ja nende areng;
• mis on viljastumine;

oskate

• võrrelda inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsida erinevuste põhjusi;
• väärtustada tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude arenguga.

 

Naise suguelundkond

Naise suguelundkonna moodustavad tupp, emakakael, emakas, munajuhad ja munasarjad (joonis 2.2.4.1.).

Joonis 2.2.4.1. Naise suguelundkond

 

Tupp on umbes 10 cm pikkune lihaseliste seintega torujas elund. Emakakael on kitsas kanal, mis ühendab tuppe ja emakat. Emakas on lihaseline organ, kus areneb loode. Munajuhad on umbes 12 cm pikkused lihaselised torud, mis avanevad lehtrikujuliselt munasarjade poole. Munajuhas toimub viljastumine. Munasarjad toodavad naissuguhormoone ja munarakke.

 

Ovogenees

Ovogenees on munaraku ehk ovotsüüdi areng naise suguelundkonnas. Haploidsed munarakud moodustuvad meioosi teel munasarjas. Munaraku eellasrakud on diploidsed ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas, seega on naisel sündides juba olemas kõikide munarakkude eellasrakud. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes (joonis 2.2.4.2.).

Ovogeneesi tulemusel moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti, mis hukuvad.
Ovogenees on tsükliline protsess, mis enamasti toimub vaheldumisi kummaski munasarjas.

Joonis 2.2.4.2. Ovogenees

 

Menstruaaltsükkel

Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva. Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks. Tsükkel algab menstruatsiooniga, mille käigus eraldub emaka limaskest, samal ajal toimub munasarjas ovogenees. Teisel nädalal hakkab naissuguhormooni östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja takistatud on uue munaraku valmimine munasarjas. Umbes tsükli 14. päeval toimub ovulatsioon, valminud ja viljastumisvõimeline (umbes 24 tundi) munarakk eraldub munasarjast munajuhasse. Munarakku toitnud rakukobarast moodustub kollaskeha, mis hakkab tootma naissuguhormoone, peamiselt progesterooni, mis takistab uue munaraku valmimist ning soodustab emaka limaskesta paksenemist. Kui viljastumist ei toimu, langeb progesterooni tase ning emaka limaskest eraldub ehk algab uus tsükkel. Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel).

 

Munarakk

Munarakud on haploidsed, suuremõõtmelised, toitaineterikkad, liikumisvõimetud ja kestadega kaetud rakud. Naise elu jooksul valmib umbes 400 munarakku.

 

Mehe suguelundkond

Mehe suguelundkonna moodustavad munandid, suguti, eesnääre, seemnejuhad ja seemnepõiekesed (joonis 2.2.4.3.).

Joonis 2.2.4.3. Mehe suguelundkond

Suguti teeb suguühte võimalikuks juhtides sperma naise tuppe. Eesnääre toodab nõret, mis tagab spermide parema liikumisvõime. Seemnejuhad juhivad seemnerakud kusitisse. Munandid toodavad meessuguhormooni ja munandite väänilistes seemnetorukestes valmivad seemnerakud. Paar nädalat enne sündi laskuvad munandid munandikotti, mis asub väljaspool kehaõõnt ja hoiab munadites temperatuuri umbes 35^oC.

 

Spermatogenees

Spermatogenees on seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad meioosi teel munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on diploidsed (2n) spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub meioosi teel neli haploidset (1n), geneetiliselt erinevat spermi.
Spermatogenees on pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakke talletatakse munandimanuses (umbes 6 nädalat). Ööpäevas võib valmida kuni miljard spermi.

 

Seemnerakk

Võrreldes munarakuga on sperm ehk seemnerakk väike (55 mikromeetrit). Seemnerakk on liikumisvõimeline, selleks on ta varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. Peaosas on tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Seemnerakud ei kuulu ühegi koe koosseisu ja on kehale võõrad rakud, mistõttu kokkupuutel verega hakkavad veres olevad valged vererakud seemnerakke hävitama.

 

Viljastumine

Viljastumine toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot (joonis 2.2.4.4.).

Joonis 2.2.4.4. Viljastumine

Kokkuvõte

Ovogenees on haploidse munaraku moodustumine meioosi teel munasarjas. Munaraku eellasrakkude paljunemine lõppeb looteeas. Ühest ovogoonist valmib üks munarakk. Munaraku valmimine on tsükliline protsess, mis lõppeb menopausiga. Spermatogenees on haploidsete seemnerakkude moodustumine meioosi teel munandite väänilistes torukestes kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Nii seemnerakkude kui ka spermatogoonide valmimine on pidev protsess. Ühest spermatogoonist valmib neli spermi. Viljastumine on haploidse munaraku ja haploidse seemneraku ühinemine naise munajuha laienenud osas, mille tulemusel moodustub diploidne sügoot.